/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/01/16749439t1h5c3c.jpg)
Juba järgmisest õppeaastast ootavad kutseharidust ees suured muudatused: ametikooli astuvad noored peavad seal senise kolme asemel õppima neli aastat ning täiskasvanute korduvõppimine läheb tasuliseks.
Kindlasti annab neli aastat kutseõpet noorele paremad erialased oskused, ent ka tugevamad üldhariduslikud teadmised kui kolme aasta pikkune kutseõpe.
Samas – kuidas teha 9. klassi lõpetanud noorele selgeks, et mõttekas on minna pigem neljaks aastaks ametikooli, kui valida mõni lihtsama ja kiiremana tunduv variant?
Mis saab siis, kui noor teeb otsuse mingi eriala kasuks, ent päriselt osutub see hoopis millekski muuks, kui ette kujutatud sai? Kel piisavalt motivatsiooni ei jagu, jätab õpingud pooleli. Kes ja mida peaks tegema selleks, et põhikoolilõpetajal oleks siht silme ees, kus ja mida ta õppida soovib?
Eelmisel õppeaastal võeti Eesti kutsekoolide nimekirja ligi 14 000 täiskasvanud korduvõppijat. Ministeeriumi andmeil pidanuks neist uute reeglite järgi maksma õppetasu pea viiendik ehk umbes 2800. Seda on tõesti palju! Selmet korduv- ja sariõppuritega tegelda, saaksid ametikoolid oma ressursse tõhusamalt kasutada noortele kutsehariduse pakkumiseks.