"Hariduse käekäik justkui ei oleks üldse minu asi, aga on siiski, sest hariduse asjades jõudumööda kaasa lüüa on meie kõigi põhiseadusest tulenev õigus ja kohus. Ometi on hämmastav jama ja suur segadus – või ehk koguni pettus – see, mida õpetajate esindusühenduse lubatud streigiga seoses tajun," kirjutab muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.
Mis viga? Arusaamatud on nii lubatud streigi sisu kui ka vorm. Kelle vastu streigitakse ehk kes on streikivate töötajate vastaspool? Kas lubatud streik on läbi mõeldud ja korraldatud nii, et kõik potentsiaalsed streikijad teavad, mida, miks ja millal teha? Kes on streigijuhid? Mis juhtub, kui keegi otsustab mitte streikida? Kas ja kui, siis kes maksab streigi ajal palka või tasu? Lubatud streik võib ju kauemgi kesta. Ja ikka peamine: kas tõesti nõuab mõnekümne-eurone palgatõus mitut aastakümmet virisemist ja siis mingit koolisöökla prüginõu segadust meenutavat niinimetatud töötüli? Ühelegi neist küsimusist ei paku vastust Eesti haridustöötajate liit ega keegi teine asjaosalistest.