Maakoolide tulevik sõltub avalike teenuste tervikvaatest

Eneli Kindsiko. Foto: Arenguseire Keskus

"Maakoolide puhul kiputakse sageli rõhutama nende väiksust ja seda eeskätt negatiivses võtmes (loe: sulgemisoht!), kuid just selles väiksuses peitub väga suur innovatsioonipotentsiaal uute haridusmudelite leidmiseks ja katsetamiseks. Koolivõrgu korrastamine ei tohiks tähendada väikeste maakoolide sulgemist, vaid nende tulevikukindlamaks muutmist," kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.

Maakoolide tulevikku kujundavad rahvastiku ümberpaiknemine, õpetajaskonna vananemine, ent ka taristu amortiseerumine, eeskätt pooltühjad koolimajad. Seega on ilmne, et vanaviisi toimimine ei kanna juba ammu ning selleks, et ka maapiirkondades säiliks kvaliteetne haridus, on tarvis mõelda maakoolidele sobivatele toimimismudelitele.

Pensionieas ehk 65-aastasi ja vanemaid õpetajaid on Eesti üldhariduskoolides sel õppeaastal kokku 1815, ligi 11%. Üle Eesti on 17 tegevõpetajat koguni vanuses 80–84. Kuhu paigutub siin Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide ja oma naabritega? OECD andmetel, oli Eesti aastal 2021 Euroopas 65-aastaste ja vanemate õpetajate osakaalu poolest esimene (10%). Meile järgneb 7%-ga Läti ja 4%-ga Leedu. Samas kui Soomes on 65-aastaseid õpetajaid 1% ning Norras, Taanis ja Rootsis 3%.