:format(webp)/nginx/o/2024/02/02/15865115t1h74b9.png)
On ilus kesksuvine päev ja ma teen peatuse Kihelkonnal, et poest läbi hüpata. Poe ümbrus, selle riiulivahed ning letiesine on täis vene keelt kõnelevaid lapsi ja noorukeid ning nii pikas sabas ei ole ma vist ei enne ega hiljem meie iseseisvas riigis seisnud. Kui järjekord juba peaaegu minuni on jõudnud, tekib väike tõrge.
Arvata kümneaastane noorsand näitab müüjale tema käes olevat krõpsupakki ja küsib, et vabandage palun, kas see on tõesti viimane sellest sordist, ta hea meelega ostaks võimaluse korral neid kohe mitu tükki, aga riiulis rohkem ei olnud.