Keldrisse peitu!

Jaanus Ots. Foto: Lääne päästekeskus

"Üle poole Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, mille kriisi-, aga eriti varjumiskindlus vajab parandamist. Seetõttu võiks iga kortermaja mõelda läbi oma maja varjumiskindluse ja toimepidevuse juhuks, kui tekib vajadus varjumiseks," kirjutab Lääne päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Jaanus Ots.

Elanikkonna varjumiskohad on kodanikukaitse kriitilise infrastruktuuri oluline osa ja viimase kahe aasta jooksul järjest aktuaalsem teema. Üks korralik varjumiskoht peab kodanikele kaitset pakkuma relvamõjude ja hoonete kokkuvarisemise ning kiirguse ja ka lahingugaaside eest. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.

Vahet tuleb teha avalikul varjumiskohal, mis on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks, ja mitteavalikul varjumiskohal, mis on konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskoht. Nendele viimastele ehk kortermajade varjumiskohtadele siinkohal ka keskendume.

Soomes hoonete lahutamatu osa

Meie põhjanaabri Soome seadusandluse lähtekohaks on 1939. aastast alates olnud see, et elanike varjumiskohtade rajamine on loomulik pool ehituskeskkonnast ja hoonete lahutamatu osa.

Kuna meil pole aastakümneid tsiviilkaitse suunal selles osas tegutsetud, siis on olemasolevate kortermajade puhul kiirem lahendus keskenduda keldriruumide varjumiskohtadeks kohandamiseks ja kasutuselevõtuks. Selleks on korteriühistutel mõistlik alustada oma kortermaja varjumisplaani koostamisega esimesel võimalusel.

Ideaalis tähendab kortermaja varjumisplaan läbimõeldud plaani, milles on kavandatud tegevused kortermaja vaba keldriruumi varjumiskindluse tõstmiseks.

Hoone osas kehtivad järgmised soovitused:

• Hoidke hoone evakuatsiooniteed läbitavad, ohuolukorras peab koridorides olema tagatud takistusteta liikumine.

• Vaadake üle keldri seisukord – koristage sinna kogunenud prügi ja praht.

• Varisemise võimalused on viidud miinimumi – toestamine.

• Varjumiskoht peab olema varustatud vähemalt kahe sisse-/väljapääsuga.

• Keldrite uksed peaksid olema tugevdatud ning sarjastatud hoone üldvõtmega.

Ruumide osas on soovitused aga sellised:

• Varjumiseks mõeldud ruumid peavad olema puhtad ja korrastatud.

• Varjumisruumi ei tohi paikneda näiteks soojasõlmes või muudes tehnilistes ruumides.

• Varjumisruumide kõrgus võiks võimalusel olla vähemalt 2,3 m.

• Varjumiskoht peab elektrikatkestuste puhuks olema varustatud avariivalgustusega – generaator ja valgustus.

• Varjumiskohas peab olema tagatud piisav hapnikusisaldus õhus – ventilatsioon, õhuklapid või tuulutusaknad.

• Olemasolevad aknad kindlustatakse liivaga täidetud plastik- või tekstiilkottidega.

• Vältimaks keldriruumide üleujutamist peavad vee- ja kanalisatsioonipüstikud olema õhurünnaku ajaks suletud ja tühjaks lastud.

• Varjumiskohas võiks olla optimaalselt 1,5 m2 põrandapinda iga varjumiskohas viibiva inimese kohta.

• Varjumiskoha ruumide viimistlemisel tuleb kasutada mittepõlevaid materjale.

• Varjumiskoht võiks olla varustatud pinkidega istumisvõimaluse tagamiseks.

• Varjumiskohas võiks olla töökorras sidevahend edasiste tegevusjuhendite ja informatsiooni vastuvõtuks (patarei- või akutoitel raadio).

• Varjumiskohas peab olema joogiveemahuti või pudelites joogivesi arvestusega vähemalt 2–3 liitrit joogivett inimese kohta.

• Materjale toestamiseks ja akende kindlustamiseks on otstarbekas eelnevalt soetada ja eelladustada.

• Varjumiskoht peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.

• Kuna arvestatakse eelhoiatuse ajaga (72 h), saab varjumisruume vajadusel kasutada muudeks eesmärkideks ja hoida seal kergesti teisaldatavaid esemeid.

Kui sobilikud ruumid on üle vaadatud ja eelnev läbi mõeldud ning plaanina kirjas, saab hakata juba korraldama, millest alustada, mis perioodi jooksul ja kuidas neid ülesandeid eelarveliselt lahendada.

Kokkuvõtteks – vabade keldriruumide olemasolul on kortermaja kohandamine sobivaks varjumiskohaks hea tahtmise korral lihtsasti teostatav – kelder peaks olema tarbetust kraamist vaba, tehnilises mõttes korras, sellel on mitu väljapääsu, tagatud on alternatiivelekter ja õhuvahetus.

Kortermaja varjumiskindluse tõstmise ja toimepidevuse aitab tagada vaid läbimõeldud ja eelarvestatud varjumisplaan. Vaata lisaks leheküljelt olevalmis.ee siseruumidesse varjumise juhiseid.