Keskraamatukogus näeb piiriülest võrdõiguslikkust: naiste õigused USAs ja Eestis

Saarte Hääl
Copy
Foto: Karl Kristjan Nigesen

Projekt “Piiriülene võrdõiguslikkus: naiste õigused USAs ja Eestis” on narratiiv, mille info on kättesaadav eri kanaleid pidi. See sisaldab Eesti linnades liikuvat rändnäitust, samuti raadiosaadete ja -väljaannete sarja nii klassikalises kui ka sotsiaalmeedias. Saaremaale tuli näitus otse Narvast, enne see oli Tallinnas ja Kärus.

Projekti peamine eesmärk on tuua esile naiste staatus ja võrrelda selle kujunemist Eestis ja USAs 19. sajandist kuni tänapäevani.

Peamisteks teemadeks on hariduse kättesaadavus ja elukutse valimise oskus, suhtumine naistesse ühiskondlikus ja poliitilises elus ning naiste õiguste üldine olukord Eestis.

Käru muuseumi eesmärk on uurida laste transpordi teemat läbi naiste vaatenurga, kuidas on muutunud naiste rollid ja positsioon ühiskonnas ning kas see on mõjutanud laste transporti.

Projekti autor ja Käru Muuseumi eestvedaja Aljona Suržikova rääkis: "USA ja Eesti kultuurisuhetel on pikk ajalugu. Sarnast jalga on käidud naisõiguste kujunemisel.Ameerikas hakkasid naised oma õiguste eest võitlema 19 sajandi esimeses pooles. Esimese laine feminism Ameerika Ühendriikides algas esimese naiste õiguste konventsiooniga 1848. aastal - nn Seneca Fallsi konventsiooniga. Reklaamitud kui "konventsiooni, et arutada naise sotsiaalset, tsiviil- ja usulist olukorda ja õigusi", peeti seda Wesleyani kabelis Seneca Fallsis, New Yorgis.Esimesed naisseltsid, mille tekkimist võiks lugeda naisliikumiste alguseks Eestis, hakkasid tekkima 19. sajandi lõpus. 1887 avaldas Eesti esimene professionaalne naisajakirjanik Lilli Suburg feministliku manifesti “Sõnake suguõdedele”. Tema eestvedamisel hakkas ka ilmuma ajakiri “Linda”, mis oli "Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahhwale”."

Käru Muuseumi loomise eest sai Aljona eelmisel nädalal presidendi Alar Karise käest missiooniinimese tiitli.

Ta on kaasanud muuseumi töösse Käru kogukonna inimesi, muuseum töötabki vaid vabatahtlike toel. Käru muuseumi kogust leiab üle 300 lastekäru, mida jõudumööda taastatakse.

Aastas külastab muuseumi mitu tuhat inimest. 2021.-2022. aastal juhtis Aljona projekti „Naised lükkavad“, mis tõi publiku ette loengusarja olulistest naistest kultuuriajaloos, näituse naiste õiguste arengust ja saatesarja Raadio 4 eetris. "Naised lükkavad" näitus naiste õigustest ja naiste pesust oli eelmisel aastal ka Saaremaal esindatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles