EI OLE ENAM SALADUS ⟩ Saaremaa vallavalitsus avalikustas Varkja ilmaradari teemal peetud kirjavahetuse

Andres Sepp
, Saarte Hääle tegevtoimetaja
Copy
Ilmaradarid Läänemere ümbruses. Iga tume punkt esindab ilmaradarit. Läänemere katvus radariandmetega Eestist läänes on muude piirkondadega võrreldes kehvem.
Ilmaradarid Läänemere ümbruses. Iga tume punkt esindab ilmaradarit. Läänemere katvus radariandmetega Eestist läänes on muude piirkondadega võrreldes kehvem. Foto: Taavi-Aadu Ait

Saaremaa vallavalitsus eemaldas "Ametkondlikuks kasutamiseks" templi oktoobris-novembris MTÜ Üru ja Varkja Külade Seltsiga peetud kirjavahetuselt.

01.11.2023

Varkja ilmaradarist

Palun Üru ja Varkja külade elanike nimel infot Varkja külla planeeritava ilmaradari kohta.

3. oktoobril 2023 kirjutas Saarte Hääl, et Varkja külla tuleb ilmaradar, millest saab kõige vägevam meteoroloogiline mõõteriist Saare maakonnas. Samuti oli kirjas, et radar paigaldatakse 35-meetrise metallkonstruktsiooniga torni otsa kupli sisse ning Varkja on asukohaks valitud merepinnast kõrgema asukoha ning maaomaniku (RMK) nõusoleku ja kommunikatsioonide olemasolu tõttu.

Nii Üru kui Varkja külade elanikud said radarist teada Saarte Hääle vahendusel. Mingisugust varasemat teavitamist valla või mõne muu asutuse poolt ei ole toimunud, isegi mitte piirinaabritele.

Palun teiepoolset täpsemat infot, mida ja kuhu ehitada plaanitakse? Üru bussipeatuse kõrval, Varkja küla pool tee ääres on juba valmis ehitatud esimene elektrikapp ja selle järgi eeldame, et radar on plaanitud Üru bussipeatuse lähedusse, Varkja küla poole?

Saarte Hääl kirjutas veel: "Arvestades ümbruskonna metsa kõrgust, peaks radar üle metsa nähtav olema."

Üru ja Varkja kandi metsad on maksimaalselt 10-15 meetri kõrgused ja seega hakkab 35-meetrine torn üle metsa paistma mõlema küla kõigisse majapidamistesse ja lagedamas kohas olles veelgi kaugemale.

Miks ei ole radaritorni asukoha valikusse kaasatud kohalikke elanikke ning ehitamise plaanist pole kohalikke elanikke isegi informeeritud, kui tegemist on ehitisega, mis hakkab mõjutama mõlema küla visuaalset pilti?

Samuti palume teiepoolset seisukohta, mis põhjustel valiti asukohaks just Varkja küla ning miks ei valitud mõnda sarnast asukohta, mis ei oleks elamutele nii lähedal?

Artiklis põhjenduseks toodud merepinnast kõrgem ala jätkub Lääne-Saaremaa kõrgustikul piki Üru-Pidula maanteed nii põhja kui lõuna suunas.

Näiteks valitud asukohast lõuna poole Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee suunas ja ka sealt edasi Viidumäe suunas on kilomeetrite viisi metsamaad, mis on merepinnast samal kõrgusel või kohati kõrgemalgi ning suures osas samuti RMK omanduses.

Ka seal oleksid samal ajal lähedal ka kommunikatsioonid (teed ja elektriliinid). Ilmaradar vajab kindlasti ka interneti-ühendust ja lähim võimalus kiire internetiga liitumiseks on Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee ääres, seega eeldab radari praegune asukohavalik kolme kilomeetri pikkuse uue kaabliühenduse rajamist, kuigi mõne lähema asukoha valimisel saaks seda ehitusmahtu oluliselt vähendada.

Samuti palume ka andmeid selle kohta, milline hakkab olema radari mõju ümbruskonna elanikele.

Kas radar tekitab ka müra ja kui jah, siis kui palju?

Millised on radari poolt välja saadetava raadiokiirguse mõjud inimeste tervisele olenevalt kaugusest radarist?

Kuidas on võimalikke mõjusid arvestatud radari asukoha valimisel?

Palume selgitusi ja kommentaare kirjalikult.

Lugupidamisega,

Kaire Nellis

MTÜ Üru ja Varkja Külade Selts

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Märge tehtud: 20.11.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 20.11.2098

Teabevaldaja Saaremaa Vallavalitsus

Vastus pöördumisele

Lugupeetud proua Kaire Nellis

Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) pöördumise (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 01.11.2023 nr 5-4/5872-1) seoses ilmaradari kavandamisega Varkja külla. Olete 3.10.2023 Saarte Häälest saanud infot, et Varkja külla tuleb ilmaradar, millest saab kõige vägevam meteoroloogiline mõõteriist Saare maakonnas. Samuti oli ajalehes kirjas, et radar paigaldatakse 35-meetrise metallkonstruktsiooniga torni otsa kupli sisse ning Varkja on asukohaks valitud merepinnast kõrgema asukoha ning maaomaniku (RMK) nõusoleku ja kommunikatsioonide olemasolu tõttu.

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame koostöös

Keskkonnaagentuuriga järgmisi teie kirjas püstitatud küsimusi:

1. Soovite oma kirjas teada, miks ei ole radaritorni asukoha valikusse kaasatud kohalikke elanikke ning ehitamise plaanist pole kohalikke elanikke isegi informeeritud, kui tegemist on ehitisega, mis hakkab mõjutama mõlema küla visuaalset pilti?

Antud hetkel ei ole Saaremaa vallale ühtegi radari ehitamiseks vajalikku taotlust esitatud, mistõttu ka Saaremaa vald ei olnud ehitamise plaani ega radari asukoha valikuga kursis.

Keskkonnaagentuuri sõnul sooviti esmalt läbi viia hange, mille võitja tegeleb nii kohalike elanike informeerimisega kui vajalike loataotlustega. Kui vajalikud protseduurid on läbi viidud, lepime kokku koosoleku aja kohalike elanike ning Keskkonnaagentuuri ja tema partneritega.

2. Palute meiepoolset seisukohta, mis põhjustel valiti asukohaks just Varkja küla ning miks ei valitud mõnda sarnast asukohta, mis ei oleks elamutele nii lähedal?

Keskkonnaagentuuri info kohaselt tegid Saaremaa uue meteoroloogilise radari asukoha eelvaliku Keskkonnaagentuuri radarispetsialistid koostöös RMK kohaliku metsaülemaga.

Algselt oli radari asukoht Kuressaare–Kihelkonna teele lähemal, kuid sinna elektriliitumise rajamine oleks maksnud kordades rohkem.

Elektrilevi pakkus välja optimaalse asukoha ja see sai ka RMKga kooskõlastatud. Kuna radar elamutele mõju ei avalda, ei ole kaugust elamutest peetud esmatähtsaks tingimuseks.

3. Palute andmeid selle kohta, milline hakkab olema radari mõju ümbruskonna elanikele. Kas radar tekitab ka müra ja kui jah, siis kui palju? Millised on radari poolt välja saadetava raadiokiirguse mõjud inimeste tervisele olenevalt kaugusest radarist? Kuidas on võimalikke

mõjusid arvestatud radari asukoha valimisel?

Keskkonnaagentuuri info kohaselt vastab paigaldatav radar Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti nõuetele ja sellele väljastatava sagedusloa alusel on ümbruskonna elanike tervisele ohutu. Inimestele ohutu kaugus radariantennist on 500 m peakiire suunas ja kuna radar hakkab paiknema 35 m kõrguse torni otsas ja peakiir on radarist kaugenedes ka maapinnast järjest kõrgemal (500 m kaugusel juba 40 m kõrgusel), siis mõju elanikele puudub. Radar ise müra ei tekita, minimaalset müra võivad tekitada radariseadmetele torni kõrvale paigaldatava soojaku konditsioneeri ja õhksoojuspumba välisseadmed, aga ka see ei kosta kaugele.

Hoonetes sees mingit mõju pole, kuna nii kõrged sagedused sumbuvad väga kergesti ja hoonesse ei jõuagi.

Keskkonnaagentuuril on Eestis juba kaks sarnast radarit – Harkus ja Sürgaveres.

Sürgavere on uhke oma külas paikneva ilmaradari üle, kasutades seda ka küla tutvustavates materjalides ja Facebooki lehel. Samuti on olnud Keskkonnaagentuuriga kokkuleppel radaritorn avatud külapäevadel, kus agentuuri töötajad on läbi viinud tutvustavaid ekskursioone radarisse, mis on osutunud väga populaarseteks (nt 2023 septembris toimunud külapäevadel külastas torni üle 100 inimese,

Toome veel välja, et radari rajamine võimaldab tuvastada lääne poolt tulevad tormid ja sajud ca 1-2 tundi varem kui praegu, sest radari ulatus on Saaremaast 200 km läände ja edelasse.

See muudab Eesti üldise ilmaprognoosi täpsemaks ja võimaldab eelnevast varasemalt teavitada avalikkust võimalikest ohuteguritest. Seega on ilmaradari rajamine vajalik kogu Eesti huvides.

Lugupidamisega

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles