/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/21/15900969t1hd981.jpg)
RMK Kuressaare jahipiirkond vedas ilma maaomaniku loata eramaale silorullide kõrvale kaks porgandikoormat hirvede söötmiseks.
Ulje küla veisekasvataja Märten Rohulaid oli jahmunud, kui leidis oma karjamaalt silorullide kõrval kaks porgandikoormat. Hirved teatavasti niigi lõhuvad silopalle, kuid meelitada loomi võõraste silopallide juurde porgandiga, tundus Rohulaidile täieliku ülbusena.
Rohulaidi sõnul kuulub maa tema vanaemale, mistõttu polnud ta maakasutuse kõigi üksikasjadega kursis. Seetõttu kahtlustas ta esmalt teo taga olevat Kärla jahimehi, kuid nood tegid loomapidajale selgeks, et karjamaa jääb Kuressaare jahipiirkonna piiridesse, mida majandab RMK ja selle jahiturismiettevõtjast töötaja Uno Vait.
Päris korrektne see ei olnud
RMK jahindustalituse jahindusspetsialist Uno Vait ütles, et nad tõid porgandid katkise silopalli juurde, et seal teiste silopallide lõhkumist ära hoida. Küsimusele, kas võõral maal luba küsimata toimetada ikkagi tohib, vastas Vait, et RMK-l on sellele maale jahindusliku maakasutuse leping. “Ütleme, et päris korrektne see ei olnud,” möönis ta.
Vait selgitas, et antud piirkonnas elavad hirved rooalal, kus nende küttimine alati ei õnnestu. “Siis panimegi põllule hirvede meelitamiseks porgandeid, et me saaksime nad sealt ära lasta,” rääkis ta. Pärast küttimist olevatki hirved piirkonnast kadunud ja Vait lubas porgandid minema viia. “Koristame porgandid tänase päeva jooksul ära.”
Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko ütles, et ilma omanikuga kokku leppimata võõrale maale kindlasti söödaplatsi rajada ei tohi, see on elementaarne. “Ammugi siis tuua sinna sööta ja seal siis hirvesid küttida, kindlasti ei ole see kooskõlas hea jahinduse ega omandiga,” osutas Rakko. Porgandid silorullide juures ainult meelitavad sinna hirvi juurde ja silorullide kahjustamine võib suureneda.
Ulukite söötmise juures on hästi küüniline rääkida, et meil on kahjud ja me püüame kahjusid ära hoida, samal ajal loomi toites, rääkis Rakko. “Kui meil on kahjustused, siis järelikult meil hirve arvukus on väga kõrge ja me ei tohiks mitte mingil juhul teda toita. Vastupidi, me peaksime tegelema aktiivselt küttimisega ja tema arvukust alla viima.” Kui hirvi toidetakse, siis vähendatakse sellega võimalust, et nad looduslikku toitu otsiksid, ja siis nad harjuvadki koonduma söödaplatside juurde ning seal ümbruses ka metsa ja põllumaad kahjustama.
Lisasöötmine tundub äraspidise tegevusena
Arvestades hirvede ja metssigade suurt arvukust Saaremaal ja nende tekitatud kahju põllumeestele, kujutab sõraliste lisasöötmine endast küllaltki äraspidist tegevust. “Lisasöötmine on esimene asi, mis tuleks välistada, kui asurkonnad on kõrge arvukusega. Praegusel hetkel paistab see rohkem hirvekasvandusena,” ütles Rakko.
Lisasöötmise juures tuleb silmas pidada ka metssigade populatsiooni. Saaremaa jahiseltsid muretsevad, et nad ei jõua küttimiskohustusi täita ja sigade Aafrika katkuga võidelda. Igal juhul ei mõju lisasöötmine Rakko sõnul Saare maakonna sigade arvukusele hästi. “Eks sead astuvad ka sealt läbi – magus porgand, miks mitte, aga sigade lisasöötmine on ju keelatud.”
Aimar Rakko lisas, et hirvede jaoks loetakse porgandit kõige lemmikumaks toiduks.