:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/04/16755040t1h8a57.jpg)
Täna kuulutas Riigilaevastik välja suursaarte vahelise 5. parvlaeva uue rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitushanke.
See korraldatakse võistleva dialoogi vormis, mis võimaldab pakkujatega läbirääkimisi pidada ja lahendusi ühiselt täpsustada.
Taristuminister Kuldar Leisi toel suureneb laeva maksumuse eelarve seniselt 40 miljonilt 41,9 miljoni euroni.
„Viimased hankekogemused on selgelt näidanud, et seniste plaanide ja eelarvega seda parvlaeva ehitada ei saa. Oleme Riigilaevastikuga teinud kaks kuud intensiivset tööd, et tulla välja uue ja parandatud hankega – sellisega, mis arvestab tänaste hindadega ja annab riigile rohkem paindlikkust läbirääkimistes,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Varasemad parvlaevahanked on toimunud avatud hankemenetluse alusel, kus pakkujate esitatud hinnapakkumised olid lõplikud ning läbirääkimisvõimalust ei olnud. Uus lähenemine annab riigile suurema paindlikkuse ja loob eeldused jõuda koostöös pakkujatega laevaehituslepinguni, mis vastab nii tehnilistele ootustele kui ka riigi eelarve võimalustele.
“Kuigi võistleva dialoogi kasutamine on Eestis seni olnud pigem vähe praktiseeritud, on see rahvusvahelisel turul – eriti keerukamate projektide puhul – sageli eelistatud lahendus.
See võimaldab pakkujatel koos tellijaga töötada välja tehniliselt ja majanduslikult optimaalse lahenduse,” selgitas Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.
Eesti praktikas on sama hankevormi edukalt kasutatud mitmes keerukamas projektis, näiteks Pärnu Raba-Lai silla projekteerimisel ja ehitamisel, samuti mitmetes suuremahulistes IT-arendustes.
Riigilaevastiku 5. parvlaeva projektijuhi Jorma Kaldasauna sõnul ei kirjelda hanke tehniline dokumentatsioon lõplikku valmivat laeva, vaid toimib alusdokumendina läbirääkimiste alustamiseks ja parima pakkuja väljaselgitamiseks.
“Tegemist on lähtepositsiooniga – meie eesmärk on läbirääkimiste käigus ja etteantud eelarveraamides jõuda parima lahenduseni ning tuua liinile laev, mis vastab maksimaalselt nii riigi, operaatori kui ka reisijate ootustele,” selgitas Kaldasaun.
Võttes arvesse tänast olukorda laevaehitusturul, tuleb uus laev tõenäoliselt mõnevõrra väiksem tänastest liinil opereerivatest parvlaevadest. Kliimaministeeriumi antud suuniste kohaselt peab laev mahutama vähemalt 110 autot ja 300 reisijat ning sellel peab olema ka restoran sooja toidu pakkumiseks.
Hanke tehnilises kirjelduses sätestatud miinimumnõuded lähtuvad projekti rahastaja – Euroopa Liidu energiatõhususe ja keskkonnamõjude vähendamise toetusfondi – tingimustest, mis seavad esikohale uue laeva ökonoomsuse ja energiatõhususe.
“On kindel, et laeva peamiseks jõuallikaks saab olema kaldalt laetav ja akudesse salvestatav roheline elekter. Vajadusel täiendavad seda biodiislil töötavad abigeneraatorid, mille kasutamine võib osutuda vajalikuks keerulisemates jääoludes või muudel erijuhtudel,” lisas Kaldasaun.
Riigilaevastiku eesmärk on jõuda uue hankega riigile sobiva lepingupartneri leidmiseni hiljemalt 2025. aasta lõpuks.
Projekt rahastatakse 65% ulatuses Euroopa Liidu energiatõhususe tõstmise ja keskkonna mõjude vähendamise toetusfondist. Eesti riigi omapanus moodustab ligikaudu 35% projekti kogumaksumusest.
Kaua tehtud, kaunikene?
5. parvlaeva projekti elluviimisega on alates 2021. aastast tegelenud mitmed riigiasutused.
Selle aja jooksul on välja kuulutatud kaks riigihanget, kuid mõlemad on lõppenud lepingu sõlmimiseta. Peamisteks põhjusteks on ootamatu ja kiire ülemaailmne inflatsioon, poliitilistest konfliktidest tingitud toormepuudus ning sellest tulenev laevaehitushindade järsk tõus.
Esialgne ehituseelarve, 40 miljonit eurot, kinnitati 2021. aastal. Tänaseks on erinevate laevaehitusindeksite põhjal uute laevade hinnad kasvanud pea poole võrra.
Viimane hange lõpetati taristuminister Vladimir Sveti otsusel märtsis, kuna kõik neli esitatud pakkumist ületasid oluliselt riigi eelarvelised võimalused.