:format(webp)/nginx/o/2025/04/03/16753332t1hf4ed.jpg)
/nginx/o/2022/12/07/15010083t1h40e2.jpg)
Pole saladus, et saarlaste keskmine sissetulek on alla mediaani. Olukord kinnisvaraturul ei võimalda paljudel noortel peredel oma kodu soetada ja kui on vaja pesast välja lennata, siis kuhu maanduda? Paljudele on esimeseks tiivasirutuseks üürikorterisse kolimine, olgu siis kodulinnas või kaugemal. Samal ajal toimetab Saaremaa vallas sisseviskaja, kes peaks veenma inimesi kolima just saartele. Aga mis neid peresid ees ootab?
:format(webp)/nginx/o/2025/06/10/16912301t1hadff.jpg)
Kinnisvaramaakler Anli Alliksoon-Juursalu on viimase viie aasta jooksul näinud Saaremaa üürikorterite pigem marginaalset hinnatõusu. Kui rääkida üürihindadest üldiselt, siis peab tema sõnul arvestama, et Kuressaaret ja ülejäänud saart võrrelda ei saa. Saaremaal elab suhteliselt vähe inimesi ja põhiline nõudlus korterite järele on linnas – mujal elatakse valdavalt oma majas.
"Kuressaares on läbi aegade üürikorterite defitsiit olnud. See ei ole mingi tänase päeva eriolukord – nii kaua, kui mina toimetanud olen, on Kuressaares üürikortereid alati vähe olnud. Nõudlus on olnud suurem kui pakkumine ja seetõttu on ka üürihinnad kõrgemad," räägib Alliksoon-Juursalu. "Kuna Kuressaare on kuurortlinn, siis kevadel läheb alati teatud hulk kortereid pikaüüriturult lühiüüriturule ja see tekitab eriti suure nõudluse pikaajaliste üürnike vaatevinklist."
Sügisel, peale suvist spurti, tulevad aga needsamad linnakorterid tagasi pikaajalisele turule. Maal käivad asjad aga teisiti – vajadus lühiajaliseks üürimiseks on väike, elatakse rohkem kommuunipõhiselt ja infovahetus läheb maakleritest mööda.
Sarnane trend on siiski ka linnakorteritega, sest uut elamispinda ei minda otsima maakleri juurde, vaid küsitakse otse omanikult, kes leitakse pigem näiteks Facebooki grupi kaudu. "Ametlikesse portaalidesse, kus toimub kinnisvaravahendus, jõuab üürikortereid imevähe. Põhiline infovahetus käib sotsiaalmeedias," märgib Alliksoon-Juursalu.
Ühtset mõõdupuud üürihindade jaoks on tegelikult raske leida. Kuigi võib võtta korteri ruutmeetrid ja kuu üüri ning sealt arvutada mingi keskmise, ei kajasta see tulem reaalsust sugugi hästi. "Seal tuleb mängu kütte liik ja mitu magamistuba on. Nende põhjal arvestatakse mingid vahemikud vastavalt asukoha järgi," selgitab Alliksoon-Juursalu. "Näiteks on Kuressaares kõige levinum üürikorter keskküttega kahetoaline ning vastavalt asukohale ja kütteliigile jääb sellise korteri hind 390 ja 480 euro vahele."
:format(webp)/nginx/o/2024/01/10/15822993t1hcf65.jpg)
Kinnisvaramaakler Natali Leiten kinnitab Anli Alliksoon-Juursalu väidet, et üüriturg Saaremaal on viimasel ajal stabiliseerunud. Möödunud sügisel oli tema sõnul üüriturul aga lausa seisak. "Saaremaal on üürikorterid olnud alati väga nõutud, kuid eelmise aasta septembris ja oktoobris oli Kuressaare linnas üllatavalt palju pakkumisi, mis jäid seisma. Pärast seda ka hinnad natukene kukkusid," tõdeb Leiten.
Üürihinnad on tema sõnul olnud kogu aeg kõrgemapoolsed. Mõni aasta tagasi kerkisid hinnad veidi pandeemia tõttu. Siis algas Ukrainas sõda, mis tõi kaasa sõjapõgenikud ja vabu pindu jäi veelgi vähemaks. "Tekkis defitsiit ja omanikud tõstsid hinda. Aga nüüd on asjad nähtavasti paika loksunud – osa pagulasi on kodumaale naasnud või mandrile kolinud ja enam nii palju nõudlust ei ole. Hinnad on langenud tagasi varasemale tasemele," räägib Leiten.
Ka tema sõnul mängib suurt rolli ikkagi see, et Kuressaare on turismilinn ja seetõttu on väga palju selliseid kortereid, mida omanikud ise ei kasuta. Neid kortereid üüritakse suveperioodil lühiajaliselt välja läbi erinevate vahendajate. Eelmine aasta oli aga turistide poolest kesine ja korterid, mis varemalt leidsid ainult lühiajalist rakendust, jõudsid pikaajalisele üüriturule.
"Kui eelmisel aastal oli langus nii nõudluses kui hinnas, siis usun ma, et sel aastal jäävad hinnad praegusele tasemele. Ka laenurahad on taas soodsamaks läinud ja inimesed on jälle hakanud kortereid ostma. Lähiajal üüriturul erilist muutust tulla ei tohiks, kui just majanduses midagi drastiliselt muutu," prognoosib Leiten.
/nginx/o/2025/06/10/16912370t1h7684.jpg)
Kitsas 16 Kodu OÜ ehk Linnuse Maja eestvedaja Oliver Akenpärg ütleb, et kõik 20 Linnuse Maja korterit on hetkel hõivatud: "Meil on ka inimesi, kes on palunud end ootejärjekorda lisada. Vahepeal tekib lausa kaks-kolm tahtjat ühe korteri kohta."
Linnuse Maja annab kortereid üürile aastast 2022 ja valdavalt pikaajalise lepinguga. Akenpärgi sõnul on umbes kolmandik Linnuse Maja elanikke üürinud neilt elamispinda juba projekti algusest peale.
"Seltskond on kirju – meie korterites on periooditi peatunud arste, hooajalisi ehitusspetsialiste, riigi ametiasutustes töötavaid inimesi, IT-spetsialiste, ettevõtete juhatuse liikmeid ja elluastuvaid noori. Ühetoalised korterid on pigem lühiajalise ja suuremad korterid pikaajalise üürilepinguga," räägib Akenpärg.
Kolme tegutsemisaasta jooksul on Linnuse Maja oma üüre tõstnud vaid ühel korral ja seda pooleteise aasta eest. "Hinnatõusus mängis rolli Euribor, käibemaksu reeglite muudatus ja teised hinnatõusud. Sõltuvalt korterist sai hinda tõstetud umbes 10 protsenti," ütleb Akenpärg.
Oliver Akenpärg oli alguses Linnuse Maja projekti osas üsna skeptiline, aga tuleb välja, et pingutused on läinud asja ette. "Me näeme, et nõudlust on ja sellepärast ehitame ka uut üürimaja. Urve Palo poolt elluviidud riikliku programmi raames valmib sügisel Lehe 5 üürimaja."
Uude majja tulevad turu nõudluse tõttu suuremad korterid. "Linnuse Maja probleem on see, et kolmetoalisi kortereid on liiga vähe. Lastega peredele kahetoalised elamised väga ei sobi. Tahetakse ikkagi elutuba ja kaht magamistuba."
Kuna Linnuse Maja ärimudel erineb eelnevatest näidetest, siis selle puhul on edukaks osutunud just näiteks KV.ee kaudu kuulutamine. Mandri ettevõtted, kes otsivad ajutist pesa töölistele, või näiteks saarele kolivad pered eelistavad kohalike sotsiaalmeedia gruppidele ametlikke kanaleid.
Kui otsida kinnisvaraportaalist KV.ee ühetoalisi üürikortereid Saaremaa vallas, siis vaatab vastu kõigest kaks kuulutust ja need korterid asuvad Kuressaares. Ühe korteri eest tahetakse 330 eurot kuus ja teise eest 430 eurot.
Kui sirvida aga Facebooki grupi Üürikorterid Kuressaares/Saaremaal kuulutusi, asub esimene ühetoaline üürikorter Kärlal ja seda kõigest 180 euro eest kuus. Väärib mainimist, et enamasti lisanduvad üürile ka tagatisraha ja igakuised kommunaalmaksed. Traditsiooniliselt on tagatisraha ühe kuu üürisumma, aga kommunaalmaksed varieeruvad. Ka maaklerid, kui nad üüripindu vahendavad, võtavad umbes sama summa veel lisaks.
Ühe- ja kahetoaliste üüripindade hinnaerinevus on minimaalne ja seda nii üüri kui ka kommunaalmaksete osas. Kui otsida kolmetoalist korterit, siis ei kuva KV.ee ühtki kuulutust Saaremaa vallas, aga Facebooki grupis on neid üleval mitu. Üks korter 410 euro eest Kuressaares Aia tänaval, üks 490 euro eest Smuuli tänaval ja Kaluri teel on umbes 80 m2 korter üürile anda 600 euro eest.
Kui pealinnas võivad samaväärsed elamispinnad olla kolmandiku võrra või isegi kaks korda kallimad, siis sama suur vahe on Kuressaare linnal ülejäänud vallaga.