Anti Kukkela ⟩ Varkja ilmaradar tooks kaasa pöördumatu tervisekahju

Anti Kukkela
Uuendatud 29. veebruar 2024, 14:12
Copy
Anti Kukkela
Anti Kukkela Foto: Erakogu

"Ilmaradari Varkjasse püstitamine tooks kaasa Kihelkonna piirkonnas enam kui 100 000-kordse raadiokiirgusfooni tõusu," kirjutab ortopeed Anti Kukkela, Kihelkonna osavallakogu aseesimees ning Saaremaa vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni liige.

Mullu oktoobris Saarte Hääles ilmunud artiklist said kohalikud elanikud esmakordselt teada ilmaradari rajamise plaanist. Radari rajamisele vastuseisu väljendav allkirjastatud ühispöördumine saadeti nii Kihelkonna osavallakogule (OVK) kui ka Saaremaa vallavalitsusele. Üru ja Varkja küla ühispöördumised vallavalitsusele salastati.

Küsige endalt ja ka Saaremaa vallavalitsuselt, miks ei taheta seda teemat avalikult arutada. Vastuse leiate TTÜ raadiofüüsika professori Hiie Hinrikuse artiklist "TTÜ professor Hiie Hinrikus: eestlased on enda teadmata katsejänesed" Kiirgusinfo veebilehelt.

Mullu 8. novembril toimunud koosolekul otsustas Kihelkonna OVK Varkja ja Üru küla inimeste arvamusest hoolimata ilmaradari rajamist toetada.

Mõju ilmaprognoosile ei märkaks keegi

Kas radari püstitamine on vajalik? Ilmaradari püstitamise mõju ilmaprognoosides ei märkaks keegi, sest tegu oleks olemasolevaid ilmaennustussüsteeme dubleeriva kuuemiljonilise projektiga. Radarikiirgus tooks aga kaasa pöördumatu kahju inimeste ja keskkonna tervisele.

TTÜ raadiofüüsika emeriitprofessori Hiie Hinrikuse Eesti teaduste akadeemiale koostatud eksperthinnangust loeme: "Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) klassifitseeris 2011. aastal raadiosagedusliku kiirguse võimalikuks vähitekitajaks. Hilisemad uuringud on kinnitanud raadiokiirguse vähki tekitavat toimet ning raadiokiirgus soovitatakse klassifitseerida ümber kindlaks vähitekitajaks."

Eestis ei ole radarite ega ilmaradarite ohutusuuringuid läbi viidud. Maailmas on radarite ja nendega võimsuselt ja toimelt sarnaste tele- ja raadiomastide tervisemõjude kohta uuringuid tehtud ja nendes on leitud, et radari mõjupiirkonnas on vähki ja verevähki haigestumine suurenenud, samuti on suurenenud ka üldsuremus kõikidest muudest tervisehädadest tingituna. Eriti haavatavad on radarikiirguse suhtes lapsed.

Radari mõjud ulatuvad uuringute järgi vähemalt kümne kilomeetrini. Lätis Skrundas nõukogude ajal töötanud radari mõjupiirkonnas täheldati lastel mälu- ja tähelepanuhäireid. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringus leiti, et nendes maakondades, kus asetsesid õhuvägede radarijaamad, esines märgatavalt suurem suremus vähki. USA-s Pave Paws´i radari mõjupiirkonnas on lastel avastatud harvaesineva vähi suuremat esinemissagedust.

Paarikümne aasta jooksul on tehtud vähemalt 51 pöördumist teadlaste ja arstide poolt riikide valitsustele ja Maailma Terviseorganisatsioonile. Pöördumistes on nõutud raadiosagedusliku kiirguse piirnormide karmistamist ja vastavusse viimist reaalsete teadusuuringute tulemustega, kuna hetkel kehtivad iganenud piirnormid ei kaitse inimesi tervisekahjustuste eest, ning tegutsemist inimeste huvides, mis hõlmaks endas inimeste teavitamist raadiokiirguse kahjulikest tervisemõjudest ja soovitusi sellistest mõjudest hoidumiseks.

Prantsusmaal on telefonimüüjal kohustus anda infot mobiiltelefonidega seotud terviseohtudest ja nende vähendamise võimalustest. 2015. aastal võeti Prantsusmaal vastu seadus, mis keelab lasteaedades wifi kasutamise ning koolides on wifi kasutamine ruumides, kus viibivad alla 11-aastased lapsed, väga rangelt piiratud ja reglementeeritud. Eestis kehtib hetkel piirnorm 10 000 000 mikrovatti/m2, mis ei kaitse inimeste tervist kahjulike mõjude eest. Võrdluseks mõnede maade piirnormid: Liechtenstein 1000, Itaalia, Ukraina 24 000.

Raadiokiirguse mõju faunale ja floorale väljendub nii taimede kui ka loomade eluks vajalike funktsioonide häirumises. Ilmaradari Varkjasse püstitamine tooks kaasa Kihelkonna piirkonnas enam kui 100 000-kordse raadiokiirgusfooni tõusu.

Kuigi põhiseaduse § 28 sätestab, et igaühel on õigus tervisekaitsele, oleme olukorras, kus Saaremaa vallavalitsus koos keskkonnaagentuuriga ei ole kaasanud kohalikke elanikke otsustusprotsessi ja ignoreerib inimeste põhiseaduslikke õigusi tervisele ja elule, seades inimeste tervisest tähtsamaks riigiametile ehitusloa andmise ilmaradari püstitamiseks.

Kas terviseprobleemid pühitakse vaiba alla?

Prantsusmaal oli sideoperaator kohtuotsusega kohustatud maha võtma mobiilimasti, põhjuseks oli piimakarja piimatoodangu langus pärast mobiilimasti püstitamist ja 40 looma surm 200-st. Mida on meil ametnike omavoli vastu ette võetud?

Loodame, et meil ei korrata samu vigu, mida on ilmaradarite püstitamisega tehtud mujal. Soomes Ikaaliste linnas põhikoolist 200 m kaugusele püstitatud ilmaradar viidi mõne aja möödudes sealt ilma suuremate selgitusteta ära Niinisalo piirkonda, kus lähim asustus on kilomeetrite kaugusel.

Inimeste tervise halvenemine Taiwanil Chigu ilmaradari ümbruskonnas viis veriste kokkupõrgeteni kohalike elanike ja politsei vahel. Ametnikud väitsid jätkuvalt, et kiirgustase on normi piires ja et inimeste tervisehädades ei ole ilmaradaril mingit süüd. Pärast vägivaldseid sündmusi radar teisaldati.

Kas meil pühitakse terviseprobleemid vaiba alla?

Üksikasjalikumat teavet ilmaradari ja raadiokiirguse tervisemõjude kohta leiate minu Facebooki lehelt.

29. veebruaril lisatud Keskkonnaagentuuri kommentaarid

Väide: "Ilmaradari Varkjasse püstitamine tooks kaasa Kihelkonna piirkonnas enam kui 100 000-kordse raadiokiirgusfooni tõusu."

KAUR kommentaar: Puudub info, millistele andmetele ja arvutustele autor tugineb.

Väide: „..ei taheta seda teemat avalikult arutada“

KAUR on osalenud 14.12.2023 kohtumisel kogukonna esindajatega, kus on radarit puudutavaid teemasid arutatud ja vastatud tekkinud küsimustele. Oleme edastanud info vallale, huvilistele, pakkunud kajastust lehte. 

Väide: Ilmaradari püstitamise mõju ilmaprognoosides ei märkaks keegi, sest tegu oleks olemasolevaid ilmaennustussüsteeme dubleeriva kuuemiljonilise projektiga.

KAUR kommentaar: KAUR ei saa sellega nõustuda – mõju ilmaprognooside täpsusele on märgatav, kuna laieneb ala Lääne suunas, mille kohta radar täpsemaid andmeid saadab, täpsemate radariandmete alusel täpsustub prognoos ja sellest saavad kasu eeskätt Saaremaa ja Läänemaa inimesed. Paraneb hoiatuste täpsus, mis võimaldab kaitsta inimeste tervist ja vara.

Tegemist ei ole dubleeriva süsteemiga, sest nn ilmaennustussüsteemid tuginevadki teatavas osas radarite andmetel, mida on vaja täpsemaid saada saarte ja lääne piirkonna kohta. Hetkel on lähimad radarid Saaremaale rohkem kui 180 km kaugusel, radar annab kõige täpsemaid andmeid ca 70–100 km raadiuses. 

Ilmaradari ostmise koos radarimasti ehituse ja kaasnevate tegevustega eeldatav kogumaksumus on ca 2,2 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.

Väide: Radarikiirgus tooks aga kaasa pöördumatu kahju inimeste ja keskkonna tervisele

Selgitab Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Svante Nõmmik: Ilmaradar töötab saates raadiolaineid ja vastu võttes nende tagasipeegeldusi, et mõõta objektide kaugust, suurust, kuju ja kiirust. Maapinnale ei ulatu, seega ei ohustada all pool olevaid inimesi. Kui mittepaigaldamiseks esineks põhjus, siis seda ütleks ka WHO ja sotsiaalministeerium. Tuleb lähtuda ettenähtud paigaldusest, ohutusnõuetest.

Kui on väiteid, et on ülitundlikud inimesed (inglis k. Electromagnetic hypersensitivity) elektri või elektromagnetvälja suhtes, siis teadusuuringud ei ole leidnud tõendeid, et eksisteerivad seosed sümptomite ja elektromagnetväljade vahel. Arvatakse, et sageli võib sümptomite tekitajaks olla psühhogeenne tegur – st. hirm või uskumus, et ollakse kokku puutunud ohtliku mõjuga. Seda nähtust nimetatakse notseeboefektiks, mis on vastupidine reaktsioon platseeboefektile. Pimekatsete abil on tehtud kindlaks, et inimesed ei suuda tunnetuslikult eristada või tuvastada raadiosageduslike elektromagnetväljade olemasolu. Kui puudub teadmine kokkupuutest elektromagnetväljaga, siis efekt kaob.

Ühtlasi võib mingi osa tervisega seotud probleemidest olla põhjustatud mürast, ebapiisavast valgustusest, õhukvaliteedist, stressist jne või hoopis muudest faktoritest.

WHO on seda teemat käsitlenud ja siin ka lisainfo

Väide: Soomes Ikaaliste linnas põhikoolist 200 m kaugusele püstitatud ilmaradar viidi mõne aja möödudes sealt ilma suuremate selgitusteta ära Niinisalo piirkonda, kus lähim asustus on kilomeetrite kaugusel.

KAUR kommentaar: Radari asukoha muutmine Ikaalinen’sest uude asukohta tulenes, nii nagu artiklis märgitud, vana veetorni renoveerimistöödest, millel radar paiknes, mitte radari kiirguse tõttu.

Sellel ei olnud mitte mingit seost elektromagnetväljade kiirgusega. Väited, mis on seotud kiirgusohtlikkusega kui põhjusega radari asukoha muutmiseks, ei tugine ühelgi faktil.

Artikkel: Ikaalinen weather radar to be transferred to Kankaanpää - Finnish Meteorological Institute (ilmatieteenlaitos.fi)

Ikaalisten vesitornin miljoonan euron remontti alkoi maanantaina – tornille lisää käyttöikää kymmeniä vuosia - UutisOiva (oivaseutu.fi)

Väide: Prantsusmaal oli sideoperaator kohtuotsusega kohustatud maha võtma mobiilimasti. Inimeste tervise halvenemine Taiwanil Chigu ilmaradari ümbruskonnas viis veriste kokkupõrgeteni kohalike elanike ja politsei vahel.

Näited teiste riikide osas (Prantsusmaal mobiilimast, Taiwanis ilmaradar) hirmutamise või hoiatava eeskuju eesmärgil ei ole kohased ega kohaldatavad antud olukorras, kuna ei ole teada, millistele allikatele tuginetakse, millised on konkreetsed kasutatavad seadmed nimetatud asukohtades või muud kõrvaltegurid.

Eestis kasutatavate ilmaradarite ohutust kindlustavad tootjale väljastatud load (antud toote tootmiseks Euroopa Liidus, mis tagab vastavuse kehtivatele piirmääradele, mis on tervise kaitseks seatud) ja Eestis radarite kasutusele võtuks saadav luba Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveametilt, mis omakorda on eelnevalt kooskõlastanud seadme Terviseametiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles