/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2013/09/06/2321857t1haf6f.jpg)
"Kui kopp Üru bussipeatuse lähedal maasse löödi, ei teadnud ei Varkja ega Üru küla rahvas, mis seal toimuma hakkab," kirjutab end tädi Maaliks nimetav Varkja küla elanik.
Pärast elektrikilbi paigaldust mullu novembris päris MTÜ Üru ja Varkja Külade Selts vallalt aru, mis toimub. Kui Üru ja Varkja rahvas 14. detsembril koosolekule kutsuti, oli keskkonnaagentuurile nõusolek juba antud.
Koosolekule oli keskkonnaagentuur paberkandjal kaasa printinud 3,5 km jagu kruusateed koos külgneva RMK metsaribaga. Küll aga puudus kaart Üru, Varkja küla majapidamistest võrrelduna plaanitava radari asukohaga.
Radari paigutamise argumendid olid ilmaprognoosi paranemine kahe tunni võrra, odavaim elektriga liitumine ja see, et Sürgaveres juba on radar küla keskel aastast 2008.
Radari parameetrite kohta ei osatud midagi öelda ja lubati hiljem täpsustada. Ükski argument radari paigaldamiseks kahe küla vahele rahvast ei veennud. Seadsime kahtluse alla, milline on kiirgustase ja kuidas see tervisele mõjub.
Mis saab inimestest ja mesilastest?
Järgmisel koosolekul tänavu 9. jaanuaril oli osavallakogul Sürgavere külavanema kinnitus, et külarahval terviseprobleeme ei ole. Kas selline külavanema saadetud kiri saab olla ametlikuks aluseks, väitmaks midagi inimeste terviseseisundi kohta?
Teada saades, et radar hakkab paiknema minu kodust 300–400 m kaugusel, igal hommikul aknast, uksest ja õuest vastu vaadates, hakkasin uurima, mida see radar endast kujutab. Teadasaamine, et kiir liigub üle metsa 250 km kaugusele, mind ei rahusta. Olen soetanud endale mesilased koos tarudega ja registreerinud PRIA lehel. Mis saab üle metsa korjemaale lendavatest mesilastest?
Sellel kiirel on peegeldused, keegi ei suuda öelda, kuhu kiired peegelduvad. Ilmselge, et kõik ei jõua tagasi radarini. Ka igal radarist välja saadetud kiirel on kohe tagasipeegeldus. Olen kuulnud, et seda väljasaadetud impulssi on võrreldud piltlikult öeldes kuvalda löögiga.
Nüüd kolmandast koosolekust, mis toimus tänavu 30. jaanuaril. See pidi olema kohtumine spetsialistidega. Videosilla teel võtsid sellest osa keskkonnaagentuuri töötajad, vallaametnkud, emeriitprofessor Hiie Hinrikus ja asjast huvitatud külalised. Kahjuks rääkis kaasa ainult Hiie Hinrikus, kes korduvalt rõhutas, et tema ei ole radarispetsialist. Sain esitada küsimuse: "Kas radari ümber peaks olema ohutustsoon ja kas on õige paigaldada radar bussipeatuse vahetusse lähedusse?"
Vastuseks oli: "Ei ole mõistlik bussipeatuse lähedale rajada."
Kahju, et keskkonnaagentuur ja vallaametnikud sellest samamoodi aru ei saanud. Kuna oli avalik koosolek, siis on see koosolek salvestatud mu isiklikus telefonis, sest olime juba esimese koosoleku järel osavalla ametnikuga asjadest erinevalt aru saanud.
Oleme korduvalt soovinud radari koordinaate, mida aga ei ole saanud. Küll aga saadeti ilma koordinaatideta ja mõõtkavata joonised. Väide, et radar on metsa sees, ei vasta samuti päris tõele.
4. märtsil on Üru bussipeatuse taha vaiadega maha märgitud radari asukoht, parkla ja tee. Mahapandud rohelised vaiad paistavad tee peale ära ja kui plats ehituseks puudest puhastatakse, julgen kahelda, et allesjäänud üksikuid puid bussipeatuse taga metsaks saab nimetada. Arutelu ehitusloa üle alles käib. Kas on see märguanne, et külaelanikud ei tähenda mitte midagi?
Oleme juba piisavalt panustanud
Üru, Varkja, Kuumi ja Kõõru elanikud on ühiskonna hüvanguks piisavalt panustanud oma elukeskkonna ohverdamisega nii karjääridele Varkjas ja Kõõrul kui ka Kaitseliidu laskmisharjutustele Karujärve lasketiirus.
Saaremaal on kilomeetrite viisi maad, kõrgusega 45–50 m üle merepinna, mille lähikonnas pole inimasustust. Miks peab tulema radariga küla keskele, kui ei ole teada kiirguse mõju tervisele ja teadlased ei oska öelda, milline kiirgustase on inimorganismile ohutu? Ehk võiks siis säästa inimesi elamast hirmus oma elukeskkonna ja tervise pärast?
Samuti jääb mind painama küsimus, kus on osavallakogu esimehe huvi ja miks ta nii kiivalt külakogukondade huvidele vastu seisab?