"Ma ei imesta enam mitte millegi üle," ütleb tüdinult Saaremaa vallavolikogu komisjoni kuuluv saarlane, kes on kursis nii Jaani külla "tekkinud" sadamamuulidega kui ka teab hästi planeerimisseaduse mõtet.
JUHTKIRI ⟩ Jaani sadam – tehtud-mõeldud! Kuid peaks käima teistpidi.
/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
16. märts 2024, 14:01
Lühidalt – seaduse järgi peab maaomanik kõigepealt taotlema detailplaneeringu algatamist ja ootama seejärel ära pika asjaajamise ametkondadega.
Vee äärde midagi rajade soovides võib eeldada, et seda ei lubatagi, sest seal on Euroopa Liidu mastaabis kaitstavad loodusväärtused. Ka näiteks Orissaare vallavolikogu 2005. aastal kehtestatud Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu järgi ei ole alale sadamat planeeritud.
Planeeringu peaks vastavalt planeerimisseadusele saama kehtestatud kolme aasta jooksul alates algatamisest. Seega – alles siis, kui aastad ja raha on kulunud, võib ehitama hakata.
Ja et kogu see asjaajamine käiks seaduse mõtte järgi, on Eesti riigil palgal keskkonnaametnikud ja kohalikul omavalitsusel järelevalvega tegelevad inimesed.
Saaremaa vallas käivad asjad teistmoodi.
Siin on Jaani küla näitel võimalik kõigile täiesti märkamatult valmis ehitada suured sadamamuulid, seejärel sadam takkajärgi seadustada ja sedasi oma kinnisvarale väärtust otsa sättida.
Kas sadamat on piirkonnale hädasti vaja? Kindlasti mitte, sest lähim sadam asub mööda merepiiri vaid viie kilomeetri kaugusel Taalikul. Kellele sadamat peale maaomaniku veel vaja on?
Vallaametnik arvab, et "merehädas olijatele annaks see veel ühe täiendava varjumisvõimaluse".
Siit veidi edasi mõeldes võiks ju teha üleskutse, et suurema mereohutuse nimel võiks Saaremaa rannikule rajada veel mõnikümmend või -sada sadamat.
Ja miks näha neid rajades vaeva planeerimisprotsessiga? Las paberimajandus jääda nõrkadele – saarlased saavad ilma hakkama!