JUHTKIRI ⟩ Elekter, vesinik, LNG-gaas... või siiski diisel? Rohepesu Väinamerel

Virtsu ja Kuivastu vahet sõitev parvlaev Piret. Foto: Tairo Lutter

Kõrvalolevalt leheküljelt saab lugeda arengutest Väinamere laevaliikluses. Seda, et küllap hakkab meid tulevikus saarele ja siit ära vedama Hiinas ehitatav viies, elektrilaev, mille sõukruvisid suudavad ringi ajada ka vesinikkütusel töötavad mootorid. Et masinavärk oleks igatepidi viimase peal moodne ja eriti hübriidne, on alusele plaanis panna ka diisliga käitatav jõuallikas.

Kümmekond aastat tagasi, kui riik tellis uusi parvlaevu, räägiti palju nende uuenduslikkusest võrreldes eelmiste, "Leedo laevadega", ja üks oluline muudatus puudutas kütust.

Nagu peagi selgus, osutus LNG-gaasi võimekuse laevadele lisamine puhtakujuliseks innovatiivseks lolluseks. Kohe hakati rääkima hoopis elektrist kui odavast ja puhtast energiast ning esimese pääsukesena läks 2020. aastal liinile akulaevaks ümber ehitatud Tõll.

Kõik saavad ju aru, et elektri abil liikuv parvlaev on keskkonnasäästlikum. Paraku on Väinamere laevaliikluses seni puhtama õhu suunas astutud alles esimene väike samm. Järgmine on elektrilise, 5. parvlaeva ehitamine, mis ametnike keeles tagab "keskkonnahoidliku eesmärgi saavutamise".

Kuid kõige suurema sammu astumist oodatakse lausa vähemalt 2033. aastani! Alles selleks ajaks lubavad ministeeriumiametnikud, et võiks mõelda ainult elektri (ja vesiniku/diisli) jõul liikuvale Väinamere laevastikule.

On kõnekas fakt, et sõnades hoogsa rohepöörde lainele asunud Eesti riigiaparaat ei ole suutnud 2016. aastal alanud TS Laevade 10-aastase "valitsemisperioodi" ajal sadamate elektritaristut vajadustele kohaldada ja seepärast tõrjutakse uuelt hankelt otsesõnu kõik muud laevad peale nende, mis diisliga liiguvad.

Paljusõnalise põhjendusena toovad ametnikud selle, et laadimistaristu puudub, elektrilaevade kulusid ei oska keegi prognoosida ja seega diisellaevadega pakkuja hinnaga adekvaatselt võrrelda ja hinnata.

See on ilmselt juriidiliselt korrektne põhjendus ja eriti sobilik suures osas riigile kuuluva TS Laevade kõrvadele. Firma on osutunud oma ulmeliste kasumitega riigile mõnusaks lüpsilehmaks ja miks ei peaks see jätkuma?

Jääb üle küsida, miks ei ole Väinamere laevaliikluse "elektrifitseerimiseks" tehtud kõik mis võimalik, kuigi aega on justkui ju olnud? Kas Eesti riigi jaoks ei ole keskkonnasääst ja raha kokkuhoid tegelikult oluline ja 2026. aastal Virtsu–Kuivastu liinile tulev 5. parvlaev on "see", mida nimetatakse rohepesuks? Ametnike keeles "keskkonnahoidliku eesmärgi saavutamine".