Põhja prefektuuri kriminaalbüroo peitekuritegude grupi juht Maksim Rozgonjuk kirjeldab uskumatuna kõlavat juhtumit, milles naine andis kurjategijatele kokku 21 000 eurot ning oleks peaaegu ilma jäänud ka oma elukohast.
„Üleeile, 2. aprillil sai 27-aastane naine venekeelse libakõne, milles helistaja väitis, et töötab Telias. Pettur rääkis, et juhul, kui naine lepingut ei pikenda, ei saa ta oma telefoninumbrit enam kasutada. Lepingu pikendamiseks andis naine petturile enda isikukoodi ning kinnitas lepingu Smart-ID koodidega. Pärast tehingut sai naine aga uue telefonikõne inimeselt, kes väitis, et ta töötab riigiasutuses ning näeb, et petturid on võtnud tema nimele laenu. Helistaja väitis, et pettuse takistamiseks tuleb tegutseda kohe ning suunas kõne väidetavalt panka. Naist juhendati 18 000 euro suuruse laenu võtmisel ning väideti, et see tühistab kurjategijate poolt võetud laenu. Seejärel pidi naine laenu tagastamiseks viima raha pakiautomaati ja saatis enesele teadma suure summa otse petturitele,“ kirjeldas politseinik ning lisas, et naine sai hiljem veel ühe kõne, milles pakuti, et ta võiks kaasa lüüa ka salaoperatsioonis eesmärgiga tabada ebausaldusväärsed töötajad. Selleks paluti naisel oma auto müüki panna. Helistaja sõnul olevat see üksnes näiline müük ehk naine pidavat oma auto hiljem tagasi saama. „Auto müügist sai naine 3000 eurot ja selle summa pani ta samuti pakiautomaati. Küllap vaatasid kurjategijad, et naist saab lõputult petta ja saatsid tema elukohta maakleri, kes pidi aitama kodu müügiga. Sellest hetkest tundus asi naisele kahtlane ning ta otsustas politseisse pöörduda,“ kirjeldab Rozgonjuk.
