JUHTKIRI ⟩ Miks osta, kui saab varastada?

Varas Kuressaare kaupluses. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Meie saari on harjutud pidama turvaliseks kohaks, kus inimesed ei pea sageli vajalikuks koduustki oma äraoleku ajaks lukku panna, autoustest rääkimata. Sest vaevalt et keegi vargile tuleb. Elu on aga näidanud, et vargaid jagub meilgi.

Kraam, mida pikanäpumehed või -naised himustavad, võib olla väga erinev – rahakotist mesitarudeni, tööriistadest paadimootorini.

Kõige levinumad on Saare maakonnas siiski poevargused. Nagu tänasest Saarte Häälest lugeda võite, on seltskond, kes poest kaupa salamahti taskusse, põue või kotti topib, väga kirju – eakad prouad, noored ja vanad mehed, lastest rääkimata.

Lisaks oma varastele käivad meie poodides tuuridel gastrolöörid mandrilt. Ja "külalisesinejad" – eriti just profid – võtavad asja juba tõsiselt ette, lahkudes kauplusest kraamiga, mille ostuhind küündib sadadesse või koguni tuhandetesse eurodesse.

Saarte Hääle veebilehelt leiate kaupluste kaamerate salvestised, kust saate oma silmaga näha, mismoodi poevargad meie poodides tegutsevad.

Miks inimesed vargile lähevad? Kui mõni ehk teebki seda rahapuudusest, siis teistel on erinevad põhjused: kes varastab põnevusest, kes selleks, et maiustada. Kes tahab varastatud kaubaga raha teenida, kes end lihtsalt täis juua.

Mis ripakil, see ära. Kahjuks sageli seegi, mis ripakil ei ole.