LUGEJA KÜSIB Mis keeles peab välismaalt tulnud töötajaga suhtlema ja töölepingu sõlmima?

Marili Kesküla
, Saarte Hääle reporter
Copy
Töölepingu sõlmimine. Foto illustratiivne.
Töölepingu sõlmimine. Foto illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Tööandja küsib: mis keeles peab välismaalt tulnud töötajaga suhtlema ja töölepingu sõlmima?

Tööinspektsioon vastab:

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid on lubatud töölepingu sõlmimine ka mõnes muus keeles, kui pooled lepivad selles kokku.

Oluline, et mõlemad töösuhte pooled saavad töölepingu sisust ühtemoodi aru. Töötajale on oluline, et ta saab tööks vajaliku informatsiooni ning see on temale selge ja arusaadav.

Hoolimata sellest, et seadusest ei tulene otsest kohustust juhendite tõlkimiseks, tuleb arvestada juhendamise eesmärgiga. Juhendamise eesmärgiks on töötajale info andmine selle kohta, millised ohud töökeskkonnas varitsevad ja kuidas töötada ohutult.

Kui töötaja seda ei tea, on paraku tagajärjeks töötaja või kellegi teise tervisekahjustus.

Paraku juhtub ligi kolmandik tööõnnetustest töötajatega, kes on töökohal olnud alla aasta. See näitab, et enamasti on tööõnnetuste põhjuseks sel juhul puudulik väljaõpe ja juhendamine.

Töötaja juhendamisel ei tohi ära unustada riskianalüüsi. Ka seda peab tööandja juhendamise käigus töötajale tutvustama ja vajadusel tõlkima töötajale arusaadavasse keelde.

Suuliselt tõlkimine aitab juhendit küll paremini mõista, kuid tegemist ei ole hea lahendusega. Kui tõlkida ainult olulised teemad, siis see tähendab, et osa teemasid jäävad töötajale arusaamatuks, sest neid ei ole talle tõlgitud.

Teema, mis ühel hetkel võib tunduda ebaoluline, on teises olukorras väga oluline. Suulise tõlke puhul võib tekkida ka vaidlusi selle üle, kas mingit konkreetset osa tõlgiti ning tööandjal ei ole võimalik seda ka tõendada.

Selleks, et juhendamine oleks asjakohane ja selle läbiviimist oleks võimalik hiljem ka tõendada, on mõistlik juhendid tõlkida keelde, milles tööandja (esindaja) ja töötaja omavahel suhtlevad. See aitab vältida olukordi, kus kogemata tõlkimata osa tõttu saab töötaja viga.

Kuivõrd Eestis on asjaajamise keel eesti keel, peab tööleping ja ohutusjuhendid olema ka eesti keeles, juhuks, kui järelevalve korras on vaja need esitada tööinspektorile.

Seega on mõistlik sõlmida töölepingud ning koostada ohutusjuhendid ja muud tööalased dokumendid paralleelselt mõlemas keeles (nt eesti - ukraina või eesti - inglise vm töötajale arusaadavas keeles).

Võimalusel tuleks kasutada kõigile ühiselt mõistetavat keelt edaspidi ka töökeskkonnas. Ühise keele kokkuleppimine töökeskkonnas aitab hoida ära keelebarjäärist tekkivaid töökonflikte ning maandab psühhosotsiaalseid ohutegureid.

Tagasi üles