KÜLAVAHELOOD ⟩ Torgu kuningriigis avati Tigulohe kivilabürint

ÕNNESOOVID KUNINGRIIGILE Kuningas Kristian I pidulikul vastuvõtul pärast labürindi avamist tänasid võõrustajaid Eesti kultuuriseltside ühenduse tegevjuht Liina Miks ja Kaukaasias tegutseva Eesti seltsi ́ ́Kodumaa ́ ́ eestvedaja Maret Romani. Foto: Aare Laine

Saatejuht Aare Laine avab juulikuu teise saate Külavahelood mikrofoni Torgu kuningriigis. Kuningas Kirill I saab ka sõna.

5. juuli õhtupoolikul avati pidulikult merelt puhuvate tuulte keerises Sääre tuletorni lähistel seal 25. mail valmis saanud labürint nimega Tigulohe kivilabürint.

Avasõnad tseremoonial lausub kuningriigi vardja Kaupo Vipp, kes toonitab, et see on kuningriigis veel üks atraktsioon meelitamaks Säärele huvilisi.

Labürindi avamisel osaleb rahvusvaheline seltskond, kelle hulgas on liivlased, hiidlased, lätlased, eestlased ja saarlased.

Torgu kuningas Kristian I tervitab kõiki kohaletulnuid. Tema majesteet tunneb heameelt kuningriigi alamate üle, kes piirkonna elu edendamiseks on palju teinud. Eraldi tänab kõrgeausus Hiiumaa kuningliku karskete ölutinautlejate seltsi ́ ́Odratolgus labyrindis ́ ́esindust. Just selle klubi liikmed andsid kuningriiklastele idee labürindi ehitamiseks. Hiidlastest kõrget tiitlit kandev kunigas Urmas I kiidab ülemerenaabrite ettevõtlikkust.

Kristian I sõnul on labürint ehitatud muinasaegsete tavade järgi. Ehitamiseks läks vaja 25 tonni maakive, labürindi pikkuseks on umbes 300 sammu. .

Piduliku sündmusega tähistati ka sõrulaste ja liivlaste 90 aastat kestnud kultuurisidemeid. 1934. aastal sõitsid Liivimaa koorilauljad esimest korda üle mere Sõrvemaa laulupühale esinema. Seekord tulid liivlased kahe kollektiiviga. Nii Salaspilsi segakoor Lõja dirigent Girts Gailitise juhatusel kui ka folklooriansambel Kandla Ventspilsist. Saates saab kuulda nii liivi- kui ka eestikeelseid koorilaule.

Aastakümneid folklooriansamblis Kandla kaasa tegev eestlanna Helgi Daubare on pärit Haapsalust. Helgil jagus meelepäraseid meeneid paljudele sõrulastele. Krapsaka vanadaami isa Roman Haavamägi oli skulptor, kelle üheks tuntumaks tööks on Haapsalu promenaadil asuv Tsaikovski pink.

Kõige kaugemaks külaliseks oli Kaukaasias tegutseva Eesti seltsi ́ "Kodumaa " eestvedaja Maret Romani,kes ulatas kuningale enda valmistatud linnupiima tordi. Maret tundis uhkust selle üle, et tema vanaema oli sündinud Saaremaal.

Pärast kõnesid ja ühislaulmist meelitasid Simmu Metsa hoogsad pillilood tantsupõrandale valssi keerutama või polkast osa saama nii hiidlasi, sõrulasi kui liivlasi.Simmu muusikapasid saab ka saates kuulata.