Kuressaare raekojas kogunes kogukondliku tegevuse ümarlaud

Kuressaarlased arutlesid gruppides oluliste teemade üle Foto: Laura Jõgar

Jätkuks Kuressaare kogukondade veebiküsitlusele toimus kolmapäeval Kuressaare raekojas kuressaarlaste ümarlaud.

Nimelt sai küsitlusele vastates jätta oma kontakti, et jätkata mõttevahetust juba ühises aruteluringis. Veidi üle 40 osalejaga ümarlaual anti ülevaade küsitluse tulemustest ja arutleti gruppides viiel teemal, mille osas Saaremaa vallavalitsuselt enim tuge ja tähelepanu oodatakse: kogukondade sisuline kaasamine, parem infovahetus, kogukondade märkamine ja tunnustamine, noorte kaasamine ning kogukondade rahastamine.

Arutelu oli elav, käid välja palju ettepanekuid ja kirja pandi olulisi märksõnu. Kõlama jäi näiteks, et kodanike arvates ei saa vald ega keegi teine luua kunstlikult kogukonda mingi piirkonna elanikest, vaid kogukonnad tekivad ja toimivad täiesti loomulikul teel. Seega arvati, et peaks leidma paremaid võimalusi info jõudmiseks vallalt kogukondadele ja vastupidi, kui näiteks korraldatakse avatud üritusi, millest oleks teistelgi kasulik teada. Üks ümarlaual osalenu märkis, et on juhuslikult teada saanud, et juba 20-ndat aastat toimub mingi põnev üritus, kuid tema kuulis sellest esimest korda, sest info ei liigu.

Vald on suur ja linn võib jääda tahaplaanile

Seega pakkus parema infovahetuse arutelugrupp välja, et Kuressaare linnal võiks olla ametlik Facebooki ja võib-olla ka Instagrami leht, kuhu koondataks info ürituste, aga ka teetööde jm olulise kohta. Murekohana toodi välja, et Kuressaare linna info kaob valla infotulva sisse ära, kuna tegu on nii suure haldusüksusega. Sama aspekt tuli Saaremaa vallavolikogu aseesimehe Kristiina Maripuu sõnul välja ka Kuressaare kogukondade veebiküsitlusest. Kuressaarlased tajuvad, et vald tegutseb justkui vallaüleselt või -keskselt ja Kuressaare linn eraldi jääb tähelepanuta.

Kristiina Maripuu Foto: Laura Jõgar

Ümarlaual väljakäidud ideed, millest mitmed olid ka päris konkreetsed, pannakse Maripuu sõnul korralikult kirja ühte dokumenti ja edastatakse vallavalitsusele. Maripuu peab oluliseks, et sarnaseid ümarlaudu, kus kohalikud inimesed saavad ausalt oma arvamust avaldada, toimuks ka edaspidi ja regulaarselt. Seekordne ümarlaud oli tema sõnul justkui testversioon.

Kuressaare kogukondade küsitlusele sai vastata 23. maist 1. juulini, kuid arvesse võeti ka hiljem saabunud vastused. Kõige aktiivsem vastamise aeg oli 16.06–1.07, mil laekus 88% kõigist vastustest (250).

Maripuu lisas, et küsitlus oli suunatud ennekõike kuressaarlastele, aga ka neile, kes end Kuressaarega seotuna tunnevad. Vastajaid oli kokku 284, neist 210 elab Kuressaares ja 74 mitte. Samas tunneb 60 neist 74-st end siiski mõnda Kuressaare kogukonda kuuluvana.

Infovahetus saaks alati parem olla

Küsitlusest selgus Maripuu sõnul, et inimesed tahavad oma arvamust avaldada ja sõna sekka öelda, aga põhjused, miks seda alati ei tehta, on erinevad. Näiteks kaheldakse, kas sellest on mingit kasu, või ei jõua info lihtsalt kohale sinna, kuhu vaja. "See infovahetus on küll midagi niisugust, mida võiks rohkem olla, alati saab paremini," lausus ta.

Infot veebiküsitluse kohta jagati Saaremaa Teatajas, Saaremaa valla Facebookis, Saarte Hääles, Kadi raadios, lisaks erinevais Facebooki gruppides (nt Saaremaa rahvas, Koostööklubi) jm. Küsimusele, kust said küsitluse kohta infot, vastati kõige sagedamini "Facebookist" või "pereliikmelt/sõbralt/tuttavalt/kolleegilt".

Kuressaare kogukondade kaardistamise tulemusena valmib Kristiina Maripuu sõnul augustis kokkuvõttev raport. Üldises plaanis seisneb peamine kasutegur kuressaarlaste aktiveerimises, kogukonna mõiste ja olemuse paremas teadvustamises ning olulisemate koostöö- ja tegevussuundade määramises.

Grupp arutamas, kuidas saaks infovahetust parendada Foto: Laura Jõgar