MAAILM ⟩ Soome ja Vene suhete virvarr meie tagahoovis käiva sõja taustal

Soome presidendi Tarja Haloneni visiit Saaremaale mais 2000. Eesti presidendi Lennart Meriga Kaalis õlut joomas. Halonen on esiplaanil seljaga. Foto: Irina Mägi

Äsja saime kuulda kummalist uudist, et Vene kohus mõistis Soome süüdi genotsiidis Ida-Karjalas aastatel 1941–1944. See hõlmab nn Jätkusõja perioodi, kui Soomes võimutsesid sakslased. Venemaa Karjala Vabariigi prokurör Dmitri Hartšenkov teatas Petroskois peetud kohtuetendusel otsesõnu, et soomlaste okupatsioonivalitsuse toimetamist võib nimetada genotsiidiks.

Pärast säärast avaldust leiame Soome ajakirjandusest huvitavaid artikleid, milles avaldatakse mitmesuguseid seisukohti suhete kohta Venemaaga, aga tuletatakse meelde ka lähiajaloos kahe riigi suhetes toimunut. Ja toimunud on tõesti suuri muudatusi Soome poliitikas, kui vaid nimetada nende ülikiiret astumist NATO-sse. Täiesti vabalt võib siia lisada, et tänu just Putinile. Mõnes osas jõuame meenutustega otsapidi ka Eestisse ja isegi Saaremaale.

Helsingin Sanomates (3.07.2024) seisab suur pealkiri “Toveri kuulutas sõja, valitsus vaikis”. Lugu algas aga eelmise päeva lehes sellega, et äsja europarlamendi liikmeks saanud Soome erukindralmajori Pekka Toveri väljaütlemiste kohta avaldati artikkel pealkirjaga “Soome on juba sõjas Venemaaga”.