Saada vihje

Kuidas kaaperdada sadamat. Läätsa näitel. Puust ja punaseks

ILUS KOHT: Läätsa sadamasse toodi esimesed kalapaadid 1958. aastal ja praeguse kuju oma kaidega sai see 1975. aastal. Eelmise kümnendi algusest on sadama ja hoonete korrastamisse investeeritud korralik raha, millest lõviosa tulnud Euroopa toetusfondidest.
ILUS KOHT: Läätsa sadamasse toodi esimesed kalapaadid 1958. aastal ja praeguse kuju oma kaidega sai see 1975. aastal. Eelmise kümnendi algusest on sadama ja hoonete korrastamisse investeeritud korralik raha, millest lõviosa tulnud Euroopa toetusfondidest. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

​Asjaga kursis olevad inimesed ei usu siiani, et MTÜ varast tühjaks kantimist võib aastal 2024 nii lihtsalt toimetada. Kuid faktid kõnelevad enda eest ja politsei alustas võimaliku kuriteo uurimiseks kriminaalmenetlust.

Juuli keskel kuulis Saarte Hääl vihjet, et Läätsa sadamas toimub midagi kahtlast, võimalik, et isegi kriminaalset. Vihje rääkis maade kaaperdamisest, mille ohvriks langes sadamas toimetav MTÜ Kalurite Ühendus Läätsa Rand.

See on üle 30 aasta tegutsev kalurite ühendus, millel tänaseks jäänud 20 liiget. Nende hulgas on nii tegevkalureid kui ka kunagiste kalurite järeltulijaid. Eelmise aasta juulini oli ühingu eestvedajaks oma elutöö rannakalurina teinud sõrulane Hans Varris.

Politsei hakkas uurima

Hinnatud kaluri ja kogukonnajuhi manalasse mineku järel valitses ühingus mõningane peataolek, kuni tänavu veebruaris sai ühing uue kolmeliikmelise juhatuse. Ehkki Läätsa paadisadam on aasta-aastalt oma olulisust kalasadamana kaotanud, ei ole mereäärse maa väärtus kinnisvarana muidugi mõista vähenenud. Saarte Häälele antud vihje järgi oligi keegi kavalpea kinnisvarale küüned taha saanud. Aga kuidas?

Pöördusime juuli keskel selgituste saamiseks Kuressaare politseijaoskonna poole. Prokuratuurist tuli esimese päringu peale palve veidi oodata, kuna asi oli värske ja võimaliku kuriteo ennatlik kajastamine seganuks tõendite kogumist ja analüüsi.

Lisanna Männilaan
Lisanna Männilaan Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eelmisel nädalal kinnitas riigiprokuratuuri avalike suhete talituse nõunik Lisanna Männilaan Saarte Häälele, et politsei alustas Läätsa juhtumis kriminaalmenetlust kahe paragrahvi järgi: omastamine ja ebaõigete andmete esitamine.

See on esialgu kõik, sest uurijate asi on nüüd selgitada välja kõik asjaolud, mis peaksid viima kellegi kohtu ette või süüst vabastama.

Magus maa Läätsa rannas

Mida on ühelt mittetulundusühingult võimalik omastada? Ja milliseid ebaõigeid andmeid peaks selleks esitama? Kinnistusraamatust selgub, et kuni mai alguseni oli MTÜ omandis poolteisehektarine Mereääre kinnistu Läätsa sadamas, millel asub sadamakai. Ja sealsamas asuv merega piirnev, 6000 m2 suurune Sadama kinnistu. Sellel asub kai ja ligi 600-ruutmeetrine kahekordne sadamahoone.

Kuid 7. mail on Tartu maakohtu kohtunikuabi Marika Sander kinnistusraamatus sisse viinud kande, millega nii Sadama kui ka Mereääre kinnistu omand läksid üle MTÜ-le Läätsa Paadisadam.

See on tänavu aprillis asutatud mittetulundusühing, mille tegevusalaks mere-vesiviljelus ja mida juhib Hannes Aduson. Kinnistute tasuta võõrandamise seadustas Tallinna notar Lia Martens.

Äriregistrist leiab lihtsa vaevaga üles Hannes Adusoni seose ka kinnistute eelmise omaniku, MTÜ-ga Kalurite Ühendus Läätsa Rand. Selgub, et ta oli selle juhatuses 29. veebruarist kuni 29. juulini 2024.

Mehel on seos veel ühe osaühinguga, tänavu 11. juulil asutatud Läätsa Rannaga.

Kuressaare politseijaoskonnas alustatud kriminaalmenetluse võtmeküsimus on selles, kuidas sai enam kui kahe hektari Läätsa mereäärse maa omanikuks Hannes Adusoni kontrollitud MTÜ. Ja kuidas sai Tallinna notaris Läätsa kinnistute omanikku vahetada nii, et keegi peale Adusoni sellest ei teadanud?

Notar Lia Martens teatas vastuseks Saarte Hääle päringule, et annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele.

“Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta uurimisorganitele,” selgitas Martens.

Hannes Aduson Saarte Hääle telefonikõnedele sel nädalal ja e-kirjale ei vastanud. Küll aga on Saarte Häälele teada, et ta tegeleb aktiivselt sadamas asuvatele kinnistutele kindlustuskaitse otsimisega. Vähemalt üks kindlustusfirma on keeldunud, sest viidi kurssi käimasoleva kriminaaluurimisega.

Kaaperdatud kinnisvara tegeliku omaniku Kalurite Ühendus Läätsa Rand juhatuse liikmed politseiuurimise tõttu kommentaare ei jaga. Küll aga on võimalik juhtunule pilku heita dokumentide abil.

Dokumendid räägivad loo trikkidest Läätsa sadamas

Kuna osapooled vaikivad, heidavad esialgu MTÜ varaga tehtud valgustkartvatele toimingutele valgust äriregistris asuvad avalikud dokumendid. Kronoloogiliselt annavad need edasi MTÜ viimaste kuude tegemised.

Selgub, et 14. juunil vormistas Hannes Aduson MTÜ liikmete üldkoosoleku protokolli ja otsuse. Ta ise protokollis ja juhatas koosolekut, millel osalesid tema ise eraisikuna ning temaga seotud Läätsa Sadam OÜ ja Läätsa Paadisadam MTÜ. Koosolekul otsustati tagasi kutsuda juhatuse liikmed Janar Kruuser ja Eve Jõgi. Ehk siis pärast seda jäi ainsaks juhatuse liikmeks Hannes Aduson.

Artikli foto
Foto: Repro
Artikli foto
Foto: Repro
LÄÄTSAL SÄRISEB: Taritus toimunud MTÜ üldkoosolekul avaldati Hannes Adusonile umbusaldust. Hannes Aduson andis protokollija kätte 18 volitust väidetavatelt "õigetelt" MTÜ liikmetelt ja väitis, et teine nimekiri on vale.
LÄÄTSAL SÄRISEB: Taritus toimunud MTÜ üldkoosolekul avaldati Hannes Adusonile umbusaldust. Hannes Aduson andis protokollija kätte 18 volitust väidetavatelt "õigetelt" MTÜ liikmetelt ja väitis, et teine nimekiri on vale. Foto: Egon Ligi

Seejuures eksis ta MTÜ põhikirja vastu, sest selle kohaselt on juhatuse liikmete arvuks märgitud kolm ja liikmeteks ei saa olla juriidilised isikud.

Seejärel allkirjastas Aduson 28. juunil avalduse äriregistrile, milles viidates enda läbiviidud üldkoosoleku otsusele palus kustutada registrikaardilt Kruuseri ja Jõgi nimed.

“Kuritarvitas volitusi!”

Kruuser ja Jõgi said trikitamisest juhuslikult teada ja kutsusid 14. juulil kokku MTÜ juhatuse koosoleku.

Selle protokollis seisab, et “juhatuse liige Hannes Aduson on kuritarvitanud juhatuse liikme volitusi ja omastanud MTÜ vara. Hannes Aduson on oma tegevusega kahjustanud MTÜ huve ja varalist seisu.”.

Sestap arvas MTÜ ta liikmeskonnast välja. Samal päeval toimus Taritus ka MTÜ üldkoosolek, mille protokoll heidab toimunule veelgi rohkem valgust.

Koosolekul osales 16 ühingu liiget ja lisaks Hannes Aduson, kes aga ei pannud oma allkirja liikmete nimekirjalehele, põhjendades, et see on vale nimekiri.

“Hannes Aduson näitab 28.04.2024 väidetavalt toimunud MTÜ üldkoosoleku protokolli ja liikmete nimekirja – keegi MTÜ liikmetest ei ole kutset sellele üldkoosolekule saanud,” seisab protokollis.

Seejärel näitas Hannes Aduson nimekirja liikmetest, kes on üldkoosoleku otsusega MTÜ-st välja arvatud liikmemaksu maksmata jätmise tõttu.

MTÜ juhatuse liige ja kassapidaja Eve Jõgi pareeris, et teadaolevalt ei ole siiski kellelgi neist liikmemaks maksmata. Aduson väitis, et liikmemaks on maksmata ka Eve Jõgil ja temagi on seetõttu MTÜ-st üldkoosoleku otsusega välja arvatud.

18 “õiget” liiget

Protokollis seisab, et Hannes Aduson andis protokollija kätte 18 volitust väidetavatelt “õigetelt” MTÜ liikmetelt. Protokollija luges üldkoosolekul nimed ette, aga ükski neist ei olnud tuttav kellelegi peale Hannes Adusoni. Ükski tema nimetatud liikmetest ei ole ka kunagi MTÜ tegevuses osalenud.

Seepärast üldkoosolek volitusi ei aktsepteerinud ja Aduson tegi jälle avalduse, et “nimekiri on vale”. Aduson tegi ettepaneku üldkoosolekut ise juhtida ja protokollida, üldkoosolek seda ei aktsepteerinud.

Üldkoosoleku päevakorra kõige olulisemad punktid olid 14. juulil Adusoni poolt MTÜ varadega tehtud toimingute õigusvastaseks tunnistamine ja tema juhatusest tagasi kutsumine. Mõlemad otsused võeti vastu 16 poolthäälega, vastu ja erapooletuid polnud. Aduson palus protokolli märkida, et ta on vastu, kuid ei saa hääletada.

Tagasi üles