Virtsus läksid sakslased laevalt maha. Pardal levisid kuulujutud, et nad pidid kõndima läbi miinivälja, kuid keegi ei teadnud seda kindlalt. Laupäeval sõit jätkus. Õhtul kell kaheksa möödusid nad Vormsil Saxby tuletornist, kuiilm pöördus halvaks ning tuli tormivarju otsida ja oodata. Pühapäeva varahommikul võis teekond jätkuda ning see kulges rahulikult ja turvaliselt üle Läänemere.
Esmaspäeval, 7. augustil kell 05.10 tulid Juhani pardale Rootsi loots ja politsei. Kell 10 jõudis laev Lidingös asuvale Breviki sadama kai äärde. Seal võttis põgenikke vastu Rootsi arhitektuuriajaloo professor, riigiantikvaar ja kirikute restauraator Sigurd Curman, tuntud Rootsi-Eesti suhete arendaja.
Juhanil oli sel reisil 481 reisijat. Neist 175 olid ruhnlased. Mootorpurjelaev tegiajavahemikul juunist novembrini 1944 kokku 9 reisi.
Planeeritud 10. reis jäi ärapoliitilise ja sõjalise olukorra pingestudes. Vene sõdurid vallutasid Ruhnu saare 19.detsembril 1944, et alustada oma „vabastustöödega”.
Me ei tea, milliseid laule lauldi, kuid ruhnlased laulsid sageli ka muidu matustel kasutatavat 297.„Härlig är jorden”(psalm 42.„Maa on nii kaunis”). Hiljem Rootsis elades kirjutasid mitmed inimesed Ruhnust tekste tuntud meloodiatele.
„Runbosuangen”(Ruhnlaste laul) autoriks Duskase Lisa, mida sageli oli kuulda Elisabeth Sergo esitluses Runöbornas Föreningi koosolekutel. Ka tänavu juulialguses Haapsalus toimunud Eesti-Rootsi laulu-ja tantsupeol lauldud nii ruhnu, rootsikui eesti keeles „Uar fårrgal heima”(Meie endine kodu), mille autoriks Tomas Dreijeraka Kors-Totj.
Neid laulusid lauldi sel aastal mälestusteenistusel, Eva Lorentzjutustas kohalolijatele põgenemise lugu rootsi keeles, Marika Reintam tõlkis eestikeelde.