TÄHELEPANU ⟩ Vähipüügi hooaeg on lõppenud

KÄRLA JÕE SAAK. Saarte Häälele saadetud foto sel suvel Kärla jõest püütud vähkidest. Foto: Erakogu

Keskkonnaamet tuletab meelde, et jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük lubatud üksnes augustikuus, loaga ning kaugeltki mitte kõikides veekogudes.

Vaatamata sellele on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud hulga rikkumisi. Neist suure osa Saaremaal, kus on enim veekogusid, kust jõevähki püütakse.

"Sel aastal on keskkonnaametnikud veekogudest eemaldanud 44 püügivahendit, mida määratleti kas vähimõrra või vähinatana ning mille omanikku ei saanud kindlaks teha," ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli Pettai. Kõige rohkem eemaldati püügivahendeid Võrumaa veekogudest (16), järgnes Saaremaa 11 püügivahendiga. Püügivahenditest loodusesse tagasi lastud jõevähke oli Pettai sõnul sadu.

Hooaja jooksul tuvastas keskkonnaamet ka 36 jõevähkide ebaseadusliku püügiga seotud rikkumist. "Neist 25 korral alustasime rikkuja suhtes väärteomenetlust ja 11 korral piirdusime suulise hoiatamisega," rääkis Pettai.

Just röövpüük on Pettai sõnul lisaks vähikatkule meie veekogudes elavale vähiliigile suurimaks ohuks.

Sel aastal väljastati lubatud augustikuiseks vähipüügiks 1561 kalastuskaarti ning sarnaselt möödunud aastatega olid populaarseimad püügikohad limiidialused Saaremaa veekogud ning Pangodi järv. Sel aastal tohtis iga kalastuskaardi omanik püüda kuni 25 vähki, eelmistel aastatel oli see kogus 75.

"Kuna püüdmise ülempiir oli eelnevate aastatega võrreldes oluliselt väiksem, püüti vähke ka vähem – sel aastal 13 242, eelmisel aastal 21 051," märkis Pettai. Jõevähi kehtestatud alammõõt on 11 cm ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta. Maakondade lõikes püüti vähke sel aastal enim Saaremaal (7235) – ligi kolm korda rohkem kui teisele kohale jäänud Harjumaal (2448). Omajagu vähke püüti ka Tartumaal (1656) ja Lääne-Virumaal (525).

Keskkonnainspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad on vähirikaste veekogude juures reide teinud terve suve. Pettai sõnul jätkatakse nendega röövpüügi tõkestamiseks ka sügisel, mil vähid panevad aluse uuele põlvkonnale. "Veekogude ääres kahtlast tegevust märgates palume sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247," lisas Kerli Pettai.

Rikkumise eest võib saada kuni 1200 euro suuruse trahvi. Suure koguse ebaseaduslikult püüdmise eest võib oodata ka kriminaalkaristus.