MAAILM ⟩ Putin, raha ja relvad tõukavad Šveitsi loobuma neutraliteedist

RASKE VALIK: Sel aastal on Šveitsi president Viola Amherd, kes pooldab koostööd NATO-ga. Säärase poliitika läbisurumine neutraalses riigis on raske katsumus. Alpiriigi valitsus on Liidunõukogu, mis omab kollektiivse riigipea staatust. Üks selle liikmetest määratakse üheks kalendriaastaks Liidunõukogu eesistujaks ehk liidupresidendiks. Foto: Wikipedia

Ameerika populaarse ajakirja Politico andmetel on Alpiriigi poliitilistes ringkondades hakanud levima suisa plahvatusohtlik mõttemuutus – nimelt soovitakse loobuda sajandeid kestnud neutraliteedist.

Ajakirjanikud Laura Kayali ja Jacopo Barigazzi kirjutavad Politicos augusti lõpus ilmunud artiklis, et Šveitsi valitsus kavatseb muuta riigi kaitsepoliitikat. Äsja avalikustatud ekspertaruandes soovitatakse riigil, mis alates Viini kongressist ehk aastast 1815 on kindlalt ja järjepidevalt järginud väga ranget neutraliteedipoliitikat, alustada koos euroliidu ja NATO-ga ühise kaitsepoliitika väljatöötamist.

Kes koolis on pisutki ajalugu õppinud, peaks teadma, et Šveits pole kunagi kaldunud poliitilisele vägivallale ja sõdade pidamisele. Tema eelistus on alati olnud rahateenimine. On ju Alpiriigi pangad tuntud turvalisuse poolest, mis selle maailma vägevate vara ja raha ligi meelitabki.