In memoriam Igavikuteele lahkus Laine Tarvis

Copy
Laine Tarvis 26. september 1937 - 12. september 2024.
Laine Tarvis 26. september 1937 - 12. september 2024. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Meie seast lahkus meie kallis ema, vanaema, ämm ja õde Laine Tarvis. Tugev elutahe väsis ja murdus tema elupuu.

Laine sündis 26.09.1937 Saaremaal, Torgu vallas Sääre külas Lepiku talus Rosalie-Luise Mündi ja Villem Aaslaidi esiklapsena. Laine lühike lapsepõlv Sõrves möödus õde Aimet ja venda Jüri kantseldades.

Oma lapsepõlvekoju Säärel aga ei saadud kauaks jääda, kuna 1940. aastal algas Sõrves Nõukogude sõjaväebaaside ehitamine ning nende kodu naabrusse rajati Stebeli patarei. Kohalikud elanikud aeti oma kodudest minema. Ajutiseks kodupaigaks sai tookord Matsalu, Läänemaal. Saksa okupatsiooni ajal tuldi koju Sõrve tagasi.

1944. aasta sügisel viidi kogu perekond, väljaarvatud isa Villem, sõja eest ära Saksamaale, põgenikelaagrisse. Villem jõudis enne seda Rootsi põgeneda ja sealt hiljem Austraaliasse. Oma isa ei näinud Laine enne kui aastal 1985, kui tal õnnestus Austraalias käia. 

1945. a. sündis pere noorim laps Kalle Saksamaal Stralsundi haiglas. Ema Rosalie-Luise oli üksi sõjast laastatud Euroopas oma nelja väikse lapsega. 1945. aasta kevadel, kui tagasi Sõrve jõuti, ootasid ees kodu varemed. Ainult maakelder oli alles. 

Aga elu läks edasi. Laine koolitee algas Kallemäe koolis, seejärel tulid õpingud Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumis ning Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, mille Laine lõpetas 1960.

Pärast ülikooli tööle suunamisel oli Lainel kaks valikut: Kohtla- Järve või Saaremaa. Valik langes loomulikult Saaremaale.

Laine esimene töökoht Saaremaal oli NSVL Riigipanga Kingissepa osakonna juhataja asetäitja. 1976. a. sai ta Eesti NSV teenelise ökonomisti aunimetuse.

Sellele järgnes alates 1980. aastast töö Kingissepa rajooni täitevkomitees, kus Laine oli esimehe asetäitja ja plaanikomisjoni esimees. 

Eest Vabariigi algaastatel töötas Laine Saare maavalitsuses abimaavanemana. Ta jõudis palju korda saata: muuhulgas turismi kui majandusharu algatamise Saaremaal, samuti jäi sellese perioodi Eesti Vabariigi poolt Nõukogude armee väeosade territooriumite ülevõtmine. 

Sel hetkel toimuski ühe ajalooringi sulgumine. Nimelt 1940. a. oli Laine perekond sunnitud oma Sõrve kodust Läänemaale lahkuma ja selle Nõukogude sõjaväebaasidele loovutama, 54 aastat hiljem, 1994 oli tema see, kes Sõrves Nõukogude sõjaväeosade territooriumid Eesti Vabariigile üle võttis. Laine ise oli selle üle väga uhke ja meenutas ikka ja jälle ühe nõukogude ohvitseri ütlemist, et ”Me tuleme veel tagasi” … Aga ei tulnud!

Maavalitsusele järgnes linnavolikogu esimehe amet ning seejärel töö Riigikogus. 1993 sai Laine Tarvis Saaremaa aasta naise  aunimetuse. Veel jätkus Lainel aega ja energiat Eesti Naisteühenduste ümarlauale, Saaremaa Naiste Ümarlauale, Eesti Saarte Naiskogule ja Eesti Maanaiste Ühendusele.

Laine oli alati nende poolel, keda elu oli liiga kõvasti raputanud ning kelle eest oli vaja välja astuda. Oma teenete eest sai ta Kuressaare linna teenetemärgi ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 

Laine oli nooruspõlves edukas sportlane, tema naiste kettaheite tulemus 47,36 meetrit on tänase päevani Eesti edetabelis 15. kohal. Spordi kaudu kohtus ta ka oma tulevase abikaasa Velloga, kellega tal on kaks last. Koos ehitati valmis ka kaks kodu. 

Laine Tarvise viimased aastad möödusid tema kodus Kellamäel. Tema laual olid viimase hetkeni Ülo Tuuliku raamat „Sõja jalus“ ja teised Sõrve ja sõrulaste kohta ilmunud väljaanded.

Lamp ta töötoas on kustunud ja viimane raamat on sulgunud. Lainet jäävad mälestama poeg Mihkel, tütar Riina, perega, õde Aime perega ja vend Kalle perega.

Laine Tarvise viimsele teekonnale saatmine toimub 19.10.2024 kl 11 Sõrves Jämaja kirikus. Sellele järgnev urni sängitamine Jämaja kalmistul ja peielaud toimub pere ringis. Perekond palub pärgi ja lilli mitte tuua.

Tagasi üles