Kuressaare teatris saab vaadata Kalvi Aluve loomingut

Copy
"Rand". Kalvi Aluve.
"Rand". Kalvi Aluve. Foto: Tõnis Kipper / Saarte Hääl

Kuressaare teatri Sinises saalis saab vaadata Kalvi Aluve maale Jorma Ihalaineni, Tiiu Kiili ja Lilian Hansari erakogudest ning Saaremaa muuseumist. Ja Valges saalis on üleval erinevad linnuste eskiisid, rekonstruktsioonijoonised ja perspektiivvaated Muinsuskaitse ameti arhiivist.

Kalvi Aluve (7. mai 1929 Rakvere – 28. september 2009 Tallinn) oli Eesti teeneline arhitekt-restauraator, riikliku preemia laureaat ja arhitektuuriajaloolane. Tema puhul on raske määratleda, kus lõppes töö ja algas looming. Või vastupidi.

Ta lõpetas 1948. aastal Tapa Keskkooli ja 1954. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektina. Töötas seejärel Tallinnas Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Eesti Ehitusmälestiste Instituudis kokku 38 aastat. Aastatel 1960-1977 uuris põhjalikumalt Eesti maa-arhitektuuri, mille tulemusel valmisid Eestis esimesed kõrtside restaureerimisprojektid Koerus, Audrus, Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis ja kokkuvõttena raamat „Maakõrtsid ja postijaamad“.

Hetk näituse avamiselt.
Hetk näituse avamiselt. Foto: Tõnis Kipper / Saarte Hääl

1966. usaldati Aluvele tulekahjus osaliselt hävinud Tartu Ülikooli peahoone restaureerimisprojekti koostamine koos mahukate uuringutega. Hilisemal perioodil tegeles vanema kiviarhitektuuri uurimisega, peamiselt linnustega. Aastatel 1977-1993 valmisid konserveerimis-restaureerimisprojektid Kuressaare, Haapsalu, Paide, Porkuni ja Virtsu linnuse kohta. Tulemused võtab kokku 1993. aastal ilmunud mahukas „Eesti keskaegsed linnused“.

Vähem oli teada tema kunstnikuanne, mida käesolev näitus üritab meelde tuletada.

Kalvi Aluve (1929-2009).
Kalvi Aluve (1929-2009). Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum EAM Fk 253

Nende iseloomustamiseks on Saaremaa muuseumi projektijuht Tõnu Sepp öelnud: „Enne arvuteid ja 3-D programme olid ainult arhitekt, tema pliiats ja tušš, mis oli täiesti piisav, et luua kõigile mõistetav visuaal kunagi eksisteerinud hoonetest ja rajatistest ning anda ehitajale vajalikud juhtnöörid nendega töötamiseks. Enamasti jäid need lihtsateks lakoonilisteks põhiplaanideks, lõike- ja vaatejoonisteks, aga vahel andis arhitekt endale voli töötada kui kunstnik ja vaba käega panna paberile kujutelm sellest, kuidas mõni loss või linnus kunagi võis välja näha.“

Aluve sünnist möödus tänavu mais 95 ja surmast 28. septembril 15 aastat.

Näitus on avatud novembri lõpuni etenduste eel ja kassa lahtioleku aegadel.

Tagasi üles