FOTO ⟩ Armukelmid on taas aktiivsemalt tegutsema hakanud

Foto: Erakogu

Ainuüksi augustis ja septembris suutsid kelmid võõraid isikuandmeid kasutades sõlmida laenulepinguid või osta järelmaksuga tooteid kokku ligi 245 000 euro väärtuses. Viimasel ajal kasutatakse isikuandmete kätte saamiseks taas tihedamalt armukelmide võtteid.

Politsei- ja piirivalveametile teada antud juhtumite statistika järgi oli septembris investeerimiskelmusi 46 juhtumit, mille hinnanguline kahjusumma ulatub üle ühe miljoni euroni.

Pangakelmusi aga kokku 41 juhtumit kahjusummaga 336 000 eurot. Koos mõlema kelmusliigiga on sellel aasta suudetud Eesti inimestelt välja petta ligi 5 miljonit eurot ning kelmide aktiivsem tegutsemise aeg on just praegusel sügisesel ajal.

Juhtumeid, kus erinevatel viisidel on kelmid ligi pääsenud võõraste inimeste isikuandmetele ja kasutanud neid kiirlaenude võtmiseks või järelmaksuga toodete ostmiseks oli septembris kokku 37 ning hinnanguline kahju kokku ligi 25 000 eurot. Augustis peteti nii välja tervelt 220 000 eurot. „Viimasel ajal tuleb rohkem teateid selle kohta, et need isikuandmed saadakse kätte just n-ö armukelmuste abil. Ehk mängitakse inimeste emotsioonidel, teeseldakse, et ollakse endine kallim, et inimeste andmetele ligi pääseda või paigaldada mõnda seadmesse pahavara. Hiljuti sai ka meedias tähelepanu üks sarnane juhtum Tartumaal,“ lausus Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.

Ta selgitas, et enamasti üritavad kelmid siiski hakkama saada võimalikult lihtsate võtetega. Ta toob näiteks sõnumid, mida viimasel ajal laiali saadetakse. „Need on Eesti numbritelt tulnud SMS sõnumid, kus mängitakse vana kallimat või tuttavat. Väidetakse, et nad vahetasid oma telefoninumbrit ja kutsutakse vajutama lingil, et edaspidi ühendust hoida,“ märkis Tkatšenko.

„Näitena kaasas olevad sõnumid on õnneks küll üsna lihtsalt petusõnumitena tuvastatavad. Esiteks on näha, et see on ilmselt masintõlgitud tekst, mis pole grammatiliselt päris korrektne. Samuti võiks ju eeldada, et tuttav inimene pigem sinatab kui teietab. Kolmandaks on kaasas oleva lingi aadress kahtlane. Kindlasti ei tohiks sellistele linkidele vajutada. Petturid muutuvad aga aina kavalamaks ja tulevad pidevalt välja uute skeemidega, seega ka keeleliselt korrektsete sõnumite puhul peaks olema jätkuvalt ettevaatlik,“ selgitas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.

Petturid mängivad tihti inimeste emotsioonidel, näiteks hirmul, et kui nad kiiresti ei tegutse, siis juhtub midagi nende pangakonto või rahaga. Kui kahtlustad, et oled langenud finantspettuse ohvriks või kellelgi võõral on ligipääs sinu rahale, siis võta viivitamatult ühendust oma pangaga ning teavita politseid.

Eestis levivatel pettustel saab jooksvalt silma peal hoida lehel pettused.ee, kus nii riigiasutused kui ka ettevõtted jagavad infot parasjagu levivate petuskeemide kohta.