LUGEJA KÜSIB, NOTAR VASTAB ⟩ Ämm kinkis meile korteri ja tahab seda nüüd tagasi võtta. Kas ta saab nii teha?

Notar Anu Rand Foto: Erakogu

Ämm kinkis meile mehega kaks aastat tagasi korteri. Aga nüüd on nii, et tema arvates ma peaksin iga tema soovi peale kõik oma tööd ja toimetused sinnapaika jätma ja tormama tema tujusid täitma. Kui ma seda ei tee, siis ta alatasa ähvardab, et võtab selle korteri tagasi. Aga me oleme ju seal teinud remondi ja seal on üürnikud hetkel sees. Kas ta saab seda teha, st kingituse tagasi võtta?

Luule K (nimi on lugeja palvel muudetud - toim).

Vastab Pärnu notar Anu Raid:

Kinkimine tähendab kingitud varast loobumist peale kinkelepingu sõlmimist. Alati on oht, et suhted muutuvad ja aja jooksul tekivad tülid. Kingitust tagasi nõuda on aga väga keeruline, kuigi seadus on selleks võimalused andnud.

Kinkelepingu saab tühistada ehk sellest taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Jäme tänamatus on kohtupraktika kohaselt eetiline kategooria, mida tuleb igakordselt hinnata asjaolude pinnalt. Jäme tänamatus on üheselt selge vaid olukorras, kus kingisaaja on kinkija või tema lähedase vastu pannud toime süüteo, eelkõige isikuvastase kuriteo ( näit peksmine). Teistel juhtudel tuleb hinnata, kas kingisaaja tegevus on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormidega või mitte.

Samas on kohtupraktikas leitud, et ebaviisakas väljenduslaad, negatiivsed sõnad ja hääle tõstmine, sh igasugune kingisaaja käitumine, mis ei ole kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamine kinkija suhtes, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena. Seega ei saa jämedaks tänamatuseks pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat, emotsionaalsemat või närvilisemat suhtlemisstiili.

Juhul kui kinkelepinguga on kinkija kasuks kingitud asjale seatud ka isiklik kasutusõigus ehk rahvakeeles öeldult elamisõigus kuni surmani, võib jämeda tänamatusena kvalifitseerida näiteks lukkude ära vahetamine, mitte koju sisse laskmine jm sarnane.

Teise alusena saab kinkelepingust taganeda siis, kui kinkija ei suuda kinke järel enam ennast (või isikut, kelle suhtes tal on ülalpidamiskohustus) ülal pidada. Näiteks kingib vanainimene ära enda kodu ilma, et tal oleks teist elamispinda või rahalisi vahendeid hooldekodu eest maksta.

Kolmanda alusena saab kinkelepingust taganeda siis kui kingisaaja jätab täitmata kinkelepinguga talle pandud koormise või tingimuse. Tavapärane kohustus, mis kingisaajale pannakse, seisneb kinkija ülalpidamise või hooldamise kohustuses. Näiteks kingib vanainimene oma maja lapsele ja paneb talle lepinguga kohustuse ennast ülal pidada ning tagada võimalus sama maja kasutamiseks elu lõpuni. Kui nüüd kingisaaja vastavat kohustust rikub ning kinkija majast välja viskab, on kinkijal õigus lepingust taganeda.

Küsija kirjast võib järeldada, et mingeid kohustusi kingisaajatele kinkija hooldamiseks või ülalpidamiseks (nt lubas kingisaaja elu lõpuni kinkija eest hoolitseda, kuid otsustas siis ühepoolselt sellest kohustusest mööda vaadata) kinkelepinguga ei pandud, seega ei saa neid kingisaajatelt ka nõuda. Juhul kui ämma/kinkija poolse kinkelepingu eesmärgiks oli võimalus edaspidi kingisaajatelt nõuda tema kasuks tegude tegemist, ülalpidamist või enda hooldamist, siis selleks, et kingisaajatel tekiks kohustus oleks tulnud selline tingimus ka kinkelepingusse lisada.

Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. (NB! Tegemist ei ole tähtajaga alates kinkelepingu sõlmimisest!) St kui ähvardused või muud jämeda tänamatuse olukorrad tekivad näiteks alles 3 aastat pärast kinkimist, on kinkijal siiski aasta jooksul pärast ebameeldiva sündmuse asetleidmist õigus kinkelepingust taganeda ning kingitud asi tagasi nõuda.

Kinkelepingust taganemiseks peab kinkija tegema taganemisavalduse notari juures. Taganemise avaldus tehakse küll notari juures, kuid see ei tähenda, et vara võetakse automaatselt kingisaajalt ära. Nagu ka antud juhul on kingisaaja teinud sinna investeeringuid ja sellisel juhul peaks kinkija maksma talle nende eest hüvitist.

Kinkelepingust taganemise avaldus on ainult õigus vara tagasi nõuda. Kui teine pool ütleb, et tema ei ole nõus vara tagasi andma, siis peab kinkelepingust taganeja pöörduma kohtu poole ja tõendama oma taganemise asjaolusid: jämedat tänamatust, seeselamisõiguse takistamist, ülalpidamiskohustuse mittetäitmist. Kohtusse minekuks on kinkijal vaja tunnistajaid ning arvatavasti ka juriidilist abi. Kohtuvaidlus ise võib aega võtta mitmeid aastaid.