KÜLAVAHELOOD ⟩ Saare maakonna Aasta Küla 2024 nominendid tutvustavad oma kodupaika

LÜMANDA KÜLAELU EDENDAJAD Janne Raun, Lümanda osavalla juht ja Janne Jensen, kultuuri- ja sporditegevuse korraldaja kuulavad telefonist, mida Hispaanias puhkusereisil viibiv külavanem Anni Roost neile teada annab. Foto: Aare Laine

22. novembril kuulutatakse Tornimäe rahvamajas välja Saare maakonna Aasta Küla 2024. Tänavu pretendeerivad sellele tiitlile kolm küla, õigemini kolm külade piirkonda. Mikrofoni avab saatejuht Aare Laine kolmes paigas Saaremaal.

Hindamiskomisjoni liikmed astusid teisipäeva hommikul Kuressaares bussi. Esimene sihtkoht Kaunispe sadam Sõrve poolsaarel. Nominentideks Kaunispe. Lisaks selle küla egiidi all veel Kargi ja Lindmetsa.

Kaunispel tutvustas ennast ja külaelanike töid-tegemisi esimesena neli aastat tagasi Raplamaalt Sõrve kolinud Siim Pärn. Hakkaja mees sulandus kohe külaellu.Tema harrastuseks on kalapüük. Nüüdseks on temast saanud kutseline rannavete kalur. Saagi üle mees ei kurda. Siimu initsiatiivil moodustati Sõrve merepäästeüksus. Suurima osavõtjate arvuga talgupäeval puhastati kuue kilomeetri ulatuses mererenda prahist. Rannaalalt koguti kaks tonni prügi.

Mandrilt saarele elama tulnud mees tunneb heameelt, et teda on omaks võetud. Külaelanikud hoiavad kokku. Ühisettevõtmisi on palju. Inimesed võtavad neist üksmeelselt osa.

Jana Lei, Lindmetsa külavanem ja Anu Allik samast külast annavad teada, mis tehtud, mida veel teha tuleb. Külaelanikud aitavad ka Saaremaa ralli korraldajaid, vedades tee "dekoreerimiseks" maanteepervele põhupalle, "kaunistades" need punase kangaga. Ralli ajal avavad nad pealtvaatajate jaoks ralliraja ääres kohviku.

Anne Rand, Kaunispe külavanema asetäitja räägib, et vaatamata sellele, et tema töökoht on 40 kilomeetri kaugusel Kuressaares, jagub tal aega koduküla heaks tegutseda.

Edasi Lümandasse, kus meid võtsid vasy kaks rõõmsameelset Jannet, Janne Raun osavalla juht ja Janne Jensen kultuuri- ja sporditöö korraldaja. Külavanem Anni Roost, kes parasjagu viibis Hispaanias puhkusereisil osales vestluses videosilla vahendusel. Võõrustajad jagasid eletusi seiklusraja, disgolfiväljaku ja 285 meetrise kiviaia kohta. Kõik need rajatised on valminud külaelanike ühistööna ja veelgi enam, aia rajamisse on paustanud inimesed ka mitmest välisriigist. Komisjoni liikmeid võõrustanud maaelu edendajad toonitasid nagu ühest suust, et Lümanda on noorte hulgas populaarne. Külaelu eestvedajad ideedest puudust ei tunne. Palju on tehtud, palju on veel teha. Taidlus- ja sporditegevuseks on Lümandas kõik võimalused . Lümanda maja suur saal ja teised ruumid on kooliõpilaste ja külainimeste kasutada. Peaaegu igal nädalal saavad Lümanda inimesed nautida mõnda teatrietendust või kontserti. Kohalikele elanikele on korraldatud mitu koolitust. Lektorid ei pea paljuks Tallinnast kohale tulla Seeniorid kogunevad ühisteks aruteludeks või loenguid kuulama iga kuu teisel teisipäeval. Ühtekuuluvustunne, teha tahtmine ja sõbralikkus on sobivad sõnad, külaelanike iseloomustamiseks.

Suur-Phila ja Väike-Pahila küladel on pikaaegsed traditsioonid nii ühistegevuses kui tähtpäevade tähistamisel. Kohtumisel rõhutati just noori, kes on oma juurte otsinguil ka külaelus aktiivsust üles näidanud. Külaväljakule kavandatakse ehitada külakiik, ühisettevõtmisi on teisigi.Põlvkondade vahetumisega on muutunud ka küla ühtekuuluvustunne taas ühtseks ja soovitakse aina enam ühiselt toimetada ja igapäevaelu värskendada.