RINNAVÄHI TEADLIKKUSE KUU ⟩ Veerand kutsutuist mammograafiasse ei lähe

Mammograafiabuss Foto: SA Viljandi Haigla, Eesti Vähiliit

Ehkki Saare maakonna naised on Eestis kõige tublimad rinnavähi sõeluuringus osalema, jätab veerand kutse saanutest uuringule minemata.

Mullu sai sõeluuringule kutse 2547 naist, kelles uuringul käis 1929 ehk 74,1%. See on Eesti kõrgeim näitaja. Kogu Eesti peale käis mammograafias 64,5% kutsutuist, näiteks Harjumaal osales uuringul vaid 62,5% ning Ida-Virumaal kõigest 58% kutse saanud naistest.

"See, et pea kolmveerand kutsutud naistest uuringul osaleb, on päris hea tulemus," leiab Kuressaare haigla günekoloog Goar Kuldsaar. "Saja protsendini ei jõua me kunagi, sest alati on neid, kes vaatamata meie selgitustööle ja palvetele mammograafia enda jaoks välistavad. Elu on näidanud, et vaid üksikud neist painduvad ning lähevad siiski uuringule."

Dr Kuldsaare sõnul on tore aga see, et üha rohkem on julgeid vähidiagnoosi saanud naisi, kes oma kogemuslugu jagavad.

"Sageli on selline teave parim tõuge, et naised oma hirmudest ja kahtlustest üle saaksid," lausus Kuldsaar.

Tema sõnul on suur protsent neid patsiente, kes kaebuste ja arstikülastuste käigus avastatud leidude põhjal saadetakse mammograafiasse ka sõeluuringu väliselt.

"Kui tulemus näitabb, et kõik on korras, siis ei ole vaja poole aasta pärast uut uuringut teha," ütles Kuldsaar. "Seega arvan, et meil on kõik hästi. Meie, naistearstid, jätkame naistele uuringu vajalikkuse selgitamist ning tungivalt soovitamist. Otsustab aga naine."

Tänavu on Saare maakonnas rinnavähi sõeluuringule kutsutud 2790 naist sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974.

Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähivorm ning haigestumus rinnavähki suureneb jätkuvalt.

Eesti vähiregistri andmeil registreeritakse Eestis igal aastal ligi 800 rinnavähijuhtu ning veerand neist on juba kaugele arenenud. Saare maakonnas said aastail 2011–2021 rinnavähidiagnoosi 193 naist ehk keskmiselt 17 naist aastas.

Varases staadiumis ei põhjusta rinnavähk vaevusi ega valu. Küll aga tasub osata tähele panna ja ära tunda ohumärke, milleks on muutus rinna kujus või suuruses; valu või ebamugavustunne ühes rinnas; tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas; nahapinna muutus ("apelsinikoor", sissetõmme, kortsumine või liitumine aluskoega); rinnanibu naha värvuse muutus; rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme; eritis rinnanibust; veritsus või leemendus nibu ümbruses. Märgates mõnda neist ohumärkidest, tuleb kohe arsti poole pöörduda.

Arstid hakkavad rinnavähi diagnoosi saanutele jagama informatiivseid lootuselilli

Täna, 15. oktoobril, tähistatakse üle maailma Rinna Tervise Päeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu rinnavähile. Alates tänasest saavad esmakordselt diagnoositud rinnavähi patsiendid oma raviarstilt lootuselille karbi, mis julgustab, jagab infot, sisaldab teiste patsientide toetavaid sõnumeid ning on mõeldud patsienti saatma kogu tema vähiravi teekonnal.

“Rinnavähi diagnoos on valus, stressirohke ja hirmutav kogemus, millega ükski naine ei taha kokku puutuda, kuid ometi on rinnavähi juhtumite arv aasta-aastalt aina kasvamas,” tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog doktor Kersti Kallak. Tema sõnul ei mõjuta rinnavähi diagnoos üksnes füüsilist tervist, vaid avaldab sügavat mõju ka patsientide vaimsele heaolule.

Eestis pöörab rinnavähi diagnoos igal aastal ligi 800 naise elu pea peale. Selleks, et pakkuda diagnoosi saajatele emotsionaalset tuge ja anda neile haiguse vastu võitlemiseks jõudu ning motivatsiooni, lõi Roche Eesti koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogide ja patsientidega lootuselille karbi, mis on esmakordselt rinnavähi diagnoosi saanud patsientidele keerulisel teekonnal toeks ja abiks.

“Mul ei lähe meelest ühe rinnavähi diagnoosiga patsiendi sõnad, et vähk on diagnoos, mis tõmbab ka tugevamad isiksused põlvili, jättes alles vaid hirmu, teadmatuse ja riismed elatud ajast. Hirmu ja teadmatuse vähendamiseks algatasimegi toetuse ja lootuselille projekti,” selgitas Roche Eesti esindaja ja projekti eestvedaja Anu Vuks. “Eelkõige on see emotsionaalseks toeks, et aidata patsientidel rasketel hetkedel säilitada lootust ja positiivset ellusuhtumist.”

Lootuselille karbi puhul on tegemist käsitsi volditud lillega, mis asetseb pappkarbis. Selle saaja leiab karbist rinnavähiga võidelnud naistelt toetavaid ja julgustavaid sõnumeid ning viiteid, kust saab praktilist infot rinnavähi, selle ravivõimaluste, elustiilisoovituste ja toetusgruppide kohta. Lillekarbi annavad arstid patsientidele hetkel, kui nad saavad rinnavähi diagnoosi.

Doktor Kallaku sõnul ei suuda äsja rinnavähi diagnoosi saanud patsiendid tihtipeale onkoloogi esimesel vastuvõtul kõiki mõtteis keerlevaid küsimusi esitada ning olulisi vastuseid meelde jätta, sest diagnoosi saamisega kaasnenud šokk on alles liiga suur. “Lillekarp aitab meil anda patsiendile koju kaasa vajaliku informatsiooni ja teiste patsientide julgustava toe,“ ütles Kallak.

Arsti sõnadega nõustus ka mitu aastat tagasi haigestunud Egle Kõiv, kes tõdes, et rinnavähi diagnoos on naisele elumuutev hetk. “Kogu esimese nädala vältel otsisin internetist infot, mis minuga toimub, mis edasi saab ning üritasin leida omasuguseid, kes mind mõistaksid,” rääkis Egle. Sellest kogemusest ajendatuna otsustas ta patsiendina panustada ka lille loomisesse.

Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mille diagnoosimiste arv on jätkuvalt tõusuteel. Rinnavähi diagnoosi saab Eestis enam kui 800 naist ja 5-6 meest aastas.

Rinnavähi varajaseks avastamiseks on oluline osaleda sõeluuringutel ning pöörata tähelepanu võimalikele ohumärkidele, sh muutustele rinna kujus, suuruses või nahavärvis; sõlmedele või tihenditele rinnas; rinnanibu või naha sissetõmmetele; rinna punetusele ja suurenenud kaenlaalustele lümfisõlmedele.

Foto: Lootuselill