Suur vastasseis ⟩ Saarte Kalandus läheb Abaja sadama ja Tori jõe silla vaidluses uuele ringile

Protokollis taotluste ja taotlejate andmete väljavõtmine tuleneb kalandusturu korraldamise seaduse § 9 lg-st 1, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama andmed kalandusturu korraldamise abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto: Repro

Täna, 25. oktoobril kell 14 toimub Nasva rahvamajas MTÜ Saarte Kalanduse üldkoosolek, kes peab otsustama, mida teha eelmisel koosolekul vaidluse alla sattunud rahastusprojektidega. 

14. oktoobri Saarte Hääles kirjutasime suurest vastasseisust, millesse sattus Saarte Kalandus pärast seda, kui üldkoosolek ei olnud 13. septembril projektide hindamise tulemusega nõus ja nõudis uut hindamist.

Üldkoosoleku enamus soovis, et hindamiskomisjon vähendaks Abaja sadama abihoone projektile antud hindepunktide arvu ja jätaks MTÜ Abaja Puhkeala MTÜ rahastusest (104 838,44 € - toim) ilma.

Üldkoosoleku eesmärk oli eraldada rohkem raha järgmiseks tulnud projektile, mille esitas Saaremaa vallavalitsus Kuressaarde Lootsi tänavale üle Tori jõe uue silla rajamiseks (769 474,30 € -toim) 

Hindamiskomisjon ei olnud punktide andmisel nõus muudatusi tegema, sestap peab Saarte Kalanduse üldskoosolek täna kas komisjoni laiali saatma või tunnistama oma viga ja möönma, et esialgne paremusjärjestus oli õigustatud ja see tuleb rahastamisotsuse tegemiseks ka kinnitada.

Kui Saarte Hääl eelmisel korral lugu ette valmistas, ei olnud toimetuse käsutuses sisulisi vaidlusi kajastanud üldkoosoleku protokolli, vaid ainult kärbitud versioon. 

Saarte Kalandus keeldus ka hiljem selle täismahus väljastamisest. Küll aga edastas Euroopa Kalandusfondi raha jagav PRIA Saarte Häälele väljavõtte Saarte Kalanduse MTÜ 13.09.2024 üldkoosoleku protokolli sellest osast, mis MTÜ kodulehel ei kajastu.

Protokollis on kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 9 lg 1 alusel kinni kaetud taotlejate ja taotluste andmed, mis on juurdepääsupiiranguga teave, lisas PRIA kommunikatsiooniekspert Õnne Allaje-Kukk.

Saarte Hääl avaldab protokolli teksti, asendades piiratud ligipääsuga kohad tärnidega. 

Sõna võtsid

Raul Paabu - ma ei taha otseselt selle tegevussuuna taotlejate kohta midagi halvasti öelda ja vabandan ette kui keegi tunneb ennast solvatuna. Selle tegevussuuna eelarve on ca 800 000 € ja ülejäänud kalandusega seotud projekte rahastatakse kokku ca 133 000 €. Kas see on ikka päris õige, et me peame selles tegevussuunas igasuguseid laulukoore ja muid sihukesi asju toetama kordades rohkem kui kalandust.

Äkki võiks neid projekte vaadata kriitilise pilguga praegu ja kui me saame pärast raha ümber tõsta, siis mitte rahastada praegu neid projekte. Siin on sellised projektid, kus kalanduse jätkusuutlikkusega pole mitte mingit pistmist.

Äkki ülejäänud üldkoosolek mõtleb ka kaasa, kas meil ei oleks muid väljundeid sellele rahale. Vaatasin ka 2025. a eelarvet ja sellele tegevussuunale on taas kõige rohkem raha eraldatud. Praegu jagame kogu raha kalandusest välja kultuurile ja muudele sellistele tegevustele, me peaksime seda suunama rohkem ikkagi kalandusele suunatud tegevustele. Kui pärast tutvustatakse projekte lähemalt, siis võiks ülejään ud üldkoosolek kaasa mõelda, kas siit võiks midagi maha võtta ja saata terve tegevussuund uuesti hindamisele.

Kui me saame ise otsustada kuhu me raha suuname, siis peaks meil olema ka otsustusõigus, kas me kinnitame paremusjärjestuse või mitte ja suuname raha ainult kalandusse.

Hille Tänak-Helde - kalandusettevõtja mure on arusaadav aga paraku on määrusega kindlaks määratud, milliseid tegevusi saab V tegevussuunast toetada ja selle tegevussuuna eesmärk on eelkõige toetada tegevusi, mis aitavad kaasa merenduse ja kalandusega seotud traditsioonide säilitamisele ja tutvustavad rannakultuuri laiemale avalikkusele.

Mart Undrest - seda, et selle tegevussuuna eelarve nii suur on otsustati juba strateegia  koostamise käigus ja sellest said kõik ühingu liikmed osa võtta.

Aivar Sõrm - see V tegevussuuna probleem on olnud arutlusel juba ka varasematel üldkoosolekutel. Asi ei ole selles, et keegi väga tahaks suunata raha sellesse tegevussuunda, vaid probleem on selles, et teistes tegevussuundades ei ole taotlejaid ja seda raha ei kasutata ära. Tekib oht, et see raha jääb üldse kasutamata.

Tambet Oll - niimoodi ei saa teha, et tõstame raha ühest taskust teise selle eesmärgiga, et see lihtsalt ära kulutada. Väga kena, et meil on raha, mida jagada. Aga mina isiklikult olen samal arvamusel, mis Raul Paabugi, et me ei tohiks väga kergekäeliselt seda raha laiali jagada. Toetatavad valdkonnad peaksid eelkõige olema seotud  kalandusega. Mina loen ka siit projektide infost välja, et osad projektid ei ole kalandusega isegi kaudselt seotud. Me oleme aastaid juba raha jaganud ja alati lähtunud sellest et sihukestesse kohtadesse raha ei anna ja nüüd läheme siis seda teed, et hakkame raha andma lihtsamalt kusagile mujale. Kui vaadata kalanduse ja viienda tegevussuuna eelarve suhtarvu, siis on see väga nutune. Praegu on kalanduse poole pealt on 130 000 € ja „pudru-mudrule“ anname 800 000 €.

Hille Tänak-Helde - see näitabki paraku seda nukrat seisu, et kalanduse poole pealt ei tule meile taotlusi, meie kaluritel ei ole omaosaluse raha. Ainuke tegevusuund, mis on väga populaarne ongi see kalanduse ja merenduse kultuuripärandi edendamise tegevussuund ja sellisena on ta määrusesse ja strateegiasse sisse kirjutatud, et toetada saab ka neid n.n. „pehmeid tegevusi“. Üldkoosolek saab tegevussuundade eelarvet vastavalt vajadusele muuta.

Tambet Oll - siis me jõuame ühel heal päeval sellisesse punkti, et me kalandust enam ei toetagi, ongi ainult see pehme meede ja kalanduse poole jaoks ei ole raha.

Mihkel Undrest - raha saab ümber tõsta aga seda tulevikus. Tuletan meelde, et meil on selle määruse järgi esimene taotlusvoor. Me tegime juhatuses oma prognoosid nii, et me ju keegi ette ei teadnud palju meil projekte tegevussuundadesse tuleb. Me lootsime, et nüüd on olnud pikem vahe ja kalandusest tuleb projekte rohkem ja sellepärast panimegi siia suunda rohkem raha.

Täna me oleme fakti ees, et on tulnud igasuguseid projekte, mida me võibolla tõesti heaks ei kiida aga määrus on just tehtud nõnda. Vaatame selle nüüd rahulikult üle kõik. Me saame muuta seda telge, see otsustamine on meie oma käes, kas anname siis tulevikus raha vähem ja paneme kusagile mujale rohkem. Aga nõnda ta paraku täna on.

Raul Paabu - seda saab ju hindamiskomisjon jälgida, kui projektil kalandusega pistmist ei ole.

Aivar Sõrm - komisjon ongi seda kalanduse aspekti alati jälginud iga projekti osas aga kui te vaatate nüüd selle viienda tegevussuuna pealkirja „Kalanduse ja merendusega seotud kultuuripärandi edendamine,“ siis siin on seos kalandusega praktiliselt kadunud. Kõik hindamiskriteeriumid on kinnitatud teie endi poolt ehk „laulunoodid olete teie kirjutanud ja kui te nüüd tagantjärele ütlete, et koor laulab halvasti“ siis on see tagantjärele tarkus. Me peame hindamisel lähtuma kriteeriumitest.

Tambet Oll - kui ma loen siit ühe hindamiskriteeriumi ette, ***** kriteerium on projekti seos strateegia visiooni ja strateegiliste eesmärkidega ja järgneb hindamiskomisjoni põhjendus, Saaremaa kalanduspiirkonna üheks eesmärgiks on kalandusvaldkonna jätkusuutliku arengu tagamine kalanduspiirkonnas, hindepunkte on***** iga aastaga kalapüük väheneb, seal põhimõtteliselt kutselist püüki polegi, kalapüük on null. Ma tahan nüüd küsida, millisel kujul ***** seda jätkusuutlikkust tõstab?

Raido Laht - ütleksin selle projekti kohta, et see on suunatud noortele. Selles rajatavas ***** hakatakse korraldama erinevaid kalanduse õpitube ja koolitusi, samuti saavad kalurid seal hoida oma inventari ja võibolla sellega, et luuakse kaluritele paremad olmetingimused hakkavad nad sealt ka rohkem merele minema. Projekt on suunatud ka purjetajatele, et tuleks noori peale, kellest kindlasti mõned ka kaluriks hakkavad. See ei ole mingi puhkemaja, tegemist on ***** all hoitakse purjekat ja üleval on võimalik korraldada koolitusi ja õpitubasid. Nii kool kui lasteaed väga aktiivselt kasutavad seda puhkeala.

Aivar Sõrm - sellel viiendal, kultuuripärandi tegevussuunal ei ole mingit seost kala väljapüügiga.

Tambet Oll - mul ei ole midagi raha jagamise vastu aga asjad peaksid olema proportsioonis. Ise saate ju ka aru, et palju neist purjetajatest siis ikka kalureid tuleb.

Aivar Sõrm - vaadake palun neid hindepunkte, mis hakkavad ülevalt alla jooksma, siis te näete, et hindamiskomisjoni suhtumine neisse on esitatud lähtuvalt seosest merendusse ja kalandusse ja kukub kuni alla kaheni välja. Me ei saa hinnata väljapoole teie endi poolt kinnitatud hindamiskriteeriume. Me ei saa hinnata ühte projekti ühe ja teist teise kriteeriumi alusel.

Mihkel Undrest - me ise oleme selle strateegia ja kriteeriumid kokku pannud ja need on suuresti meile ette pandud regionaalministeeriumi poolt meetme määrusega.

Raul Paabu - kas meie võimuses on praegu selle tegevussuuna projektide osas paremusjärjestust mitte kinnitada?

Mihkel Undrest - meie võimuses on paluda hindamiskomisjoni uuesti hinnata, see on täna meie võimuses.

Hille Tänak-Hlde - kui üldkoosolek soovib V tegevussuuna projektid tagasi hindamisele saata, tuleb lisada sellele otsusele põhjendatud selgitus ehk siis esitada kaebus hindamiskomisjoni töö osas.

Aivar Sõrm - vaatame need projektid nüüd üle. V tegevussuund oli kõige problemaatilisem nii hindamiskomisjoni kui ka tõenäoliselt siis üldkoosoleku jaoks. Esitati 16 taotlust üle lä­vendi said 10 taotlust ja kuus jäid alla lävendi.

Paremusjärjestusest rääkides, siis esimese seitsme taotluse osas olid hindamiskomisjoni liikmed praktiliselt üksmeelel. Alates kaheksandal positsioonil olevast projektist tekkis juba arvamuste lahusus ja selliseks see paremusjärjestus kujunes. ***** sai ***** mis on siin juba kordades läbi käinud. ***** on ka juba tuttav teema ja varasemalt raha saanud. ***** on ***** kõrge hindega ***** Edasi ***** , selle projekti osas juba tekkis arutelu, kas see on ikka meie prioriteet aga sama projekt on juba läbi aastate meilt toetust saanud ja sai ka seekord kõrged hindepunktid. Täiesti uustulnukana on siin ***** mis sai ka hindamiskriteeriumitest tulenevalt kõrge hinde. ***** kohal on ***** tuletan teile meelde, et sama projekt käis läbi ka 2022. a, siis kukkus ta paremusjärjestusest välja ja raha läks ***** osaliselt eelarvest väljas oleval kohal on ***** Järgmine juba eelarvest väljas olev projekt on ***** Järgneb ***** on meilt ka läbi aastate saanud päris kõrgeid hindeid. Uue tulijana ***** tahtis teha ***** ja see oligi viimane projekt, mis sai positiivse tulemuse.

Joone alla jäi ***** jäi alla lä­vendi. Ka ***** projekti osas jäi ebaselgeks, mismoodi ta kalandusega haakub. Siis tulevad ***** rojektid ja viimane on ***** projekt, mis jäi ka hindamiskomisjoni hinnangul kalandusest väga kaugele.

Raul Paabu - tegelikult võib ju öelda, et ainult ***** projekt ongi kalandusega seotud.

Aivar Sõrm - kui sa niimoodi vahesid hakkad looma, siis võib öelda küll, et otseselt kaladega teiste projektide puhul tegemist ei ole.

Mihkel Undrest - ma tahaksin rääkida ***** Seal on ***** omaosalusega ehitanud ruumid ***** ja seal hakkab tööle ka ***** , kuhu kalurid hakkavad tooma värsket kala ja see kindlasti tõstab sadama populaarsust. Ka ***** on oluline projekt kuna sealt tuleb meie meremeeste juurdekasv.

Toivo Pära - neli sellest MTÜst tulnud poissi sõidavad praegu laeval vanemohvitseridena ja üks on Kariibi merel kapteni parem käsi.

Raul Paabu - me räägime praegu rannakalandusest.

Mihkel Undrest - ***** on ka kalureid tulnud. Selle projekti läbi on võimalik noori merenduse juurde tuua ja kedagi me peame ju toetama.

Raul Paabu - ma ei taha kedagi süüdistada aga suhted on lihtsalt valed, 800 000 € kultuurile ja 130 000 € kaluritele. Kas on meie võimuses jätta raha andmata?

Mart Undrest - kas selles taotlusvoorus või viie aasta pärast?

Raul Paabu - iga pool.

Mart Undrest - siis saadame raha Brüsselisse tagasi, sellest on Saaremaale veel vähem kasu. Mida te muuta tahate ? Kui te võtate viiendast räha ära, siis see ei tekita esimesse, teise, kolmandasse, neljandasse ja kuuendasse taotlejaid juurde. Ma saan probleemist aru, et paljud projektid jäävad kalandusest kaugeks aga, mis seal muuta saab, kõik taotlejad istuvad viiendas teljes, igale poole mujale tuleb üks. See kui me viiendast raha ära võtame, tähenda, et teistesse hakatakse rohkem projekte kirjutama. Kui me hakkame praegust süsteemi lõhkuma, tuleb mõelda, mis me selle asemele loome, mis eesmärki see täitma peaks ja kuidas see peaks kaasa aitama Saarte Kalanduse tegevusele järgnevatel aastate.

Hille Tänak-Helde - ma palgalise töötajana tuletaksin ühte asja meelde. Kui meil eelmisel perioodil oli oma eelarve, mis oli 15% kogueelarvest, siis sel korral me oleme sõltuvuses projektide rahastusest ehk me hakkame saama selle perioodi rahastusmudeli järgi lõpetatud projektide maksumuse iga euro pealt 20 senti ja selle 130 000 €, mis on praegu kalanduse projektidele suunatud me väga jätkusuutlikud olla ei suuda ja oleme sunnitud uksed kinni panema.

Aivar Sõrm - maakeeles öelduna tähendab see seda, et kui projektid ei tule ega lähe, olete te ilma rahata.

Raul Paabu - maakeeli tähendab see seda, et kalurid, hakake projekte kirjutama.

Mart Undrest - kui on tugevam konkurents siis terad eralduvad sõkaldest.

Mihkel Undrest - täna me oleme esimese taotlusvooru juures, pilt on natukene kurb aga ma olen kindel, et neid projekte tuleb ka selliseid, mis on seotud rohkem *****. Juba praegu juhatus tõstis sadamatele raha juurde eeldusega, et sadamate nimistus on sadamaid, kes hakkavad projekte kirjutama. Täna on meie võimalus paluda hindamiskomisjonil see tegevussuund ümber vaadata.

Raul Paabu - mina seda paluksin, ma ei tea, mis teised arvavad.

Aivar Sõrm - ma saan sellest probleemist aru, aga on üks aga. Te soovite ümberhindamist aga öelge, mille alusel, öelge, milline projekt on valesti hinnatud ja, mille vastu komisjon on eksinud. Me ei saa ju lihtsalt öelda, et mulle see ei meeldi, siin peab oleme mingi alus, millele toetuda.

Raul Paabu - ütleme nii, et kalanduse jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt on need hindepunktid valed ja ongi põhjus olemas.

Aivar Sõrm - antud juhtumil ei ole see argument?

Hille Tänak-Helde - tegevussuund toetab „pehmeid tegevusi“ ja kutselise kalanduse toetamine ei ole selle tegevussuuna alt lubatud.

Mihkel Undrest - hindamiskomisjoni liikmed võiksid seda pilti vaadata laiemalt ja kui meil on strateegias sees, seda küll teises teljes, et sadama väljapüük peab olema vähemalt viis tonni. Siis hindamiskomisjon võiks vaadelda pilti laiemalt ja arvestada sadama puhul, kus väljapüük langeb 800kg 100 kg seda kriteeriumit.

Aivar Sõrm - ma saan su kimbatusest aru aga ei *****  ega ***** puhul ei saa lähtuda sellest kriteeriumist. Me ei saa hakata igat projekti eraldi hindama mingi erineva loogika järgi. Meil on üks mõõdupuu.

Mart Undrest - neid muudatusi saab teha järgmiste taotlusvoorude ja järgmiste projektide ning hindamiskriteeriumitega.

Aivar Sõrm - hetkel ma ei näe, mille alusel me selle tegevussuuna tagasi hindamisele saadame. Kas te oskate öelda, mille alusel peaks hindamiskomisjoni liige panema täna teise hinde kui ta pani esimene kord?

Tambet Oll - kui me täna neid projekte tagasi ei saada, lähevad need projektid iga aastaga järjest hullemaks.

Raul Paabu - lähtume kõigi projektide puhul siiski kalanduse suunitlusest, kas see ei ole tõesti argument?

Aivar Sõrm - sellisel juhul tuleb Saarte Kalandusel kirjutada hindamiskomisjonile uus tegevusjuhis. Hetkel on see juhis, mis meil ees on, meie piir. Kui igaüks hakkab seda omamoodi tõlgendama, ei jõua me ka kuhugi. Siin saalis on üle 30 inimese ja igal ühel on oma arvamus iga projekti kohta. Hindamiskomisjon saab sama moodi aru, et me läheme kalandusest järjest kaugemale.

Hille Tänak-Helde - meie võimalus on, et muudame lähitulevikus selle viienda tegevussuuna hindamiskriteeriume selliselt, et need aitaksid edendada kalanduse ja merendusega seotud kultuuripärandit aga võimaldaksid selle valdkonna siduda rohkem *****. Aga kutselise kalanduse toetamine selle tegevussuuna alt ei ole lubatud.

Tambet Oll - järgmisse taotlusvooru tulevad veel kalanduse kaugemad ja huvitavamate teemadega projektid ja me ainult laiutame käsi, et ei saa midagi teha, määrus ei luba ning kalurid jäävad järjest kaugemale sellest asjast. Kus kalandus oma raha siis saab?

Hille Tänak-Helde - kalandus on I, II, III, IV ja VI tegevussuund.

Aivar Sõrm - kui me selle raha suuname ainult kalanduse tegevussuundadesse, siis need rahad jäävadki sinna perioodi lõpuni kiratsema. Ja viimases voorus kutsutakse kõiki viiendasse tegevussuunda projekte kirjutama, seda me oleme eelmine periood korra juba kogenud ja töötajad on niikaua ilma palgata.

Tambet Oll - jutt on sellest, et proportsioonid on kalanduse ja kultuuri vahel liiga nihkesse läinud, me läheme jube kaugele sellest kalandusest.

Aivar Sõrm - kui te vaatate, siis mitte üheski teises tegevussuunas ei ole raha puudu tulnud.

Tambet Oll - see periood kestab ju veel mitu aastat, meil ei ole kiiret.

Mart Undrest - kui te vaatate omaosaluse ja toetuse protsente, siis viiendas tegevussuunas on MTÜ omaosaluse protsent 10 ja suurte projektide puhul tuleb omaosalus enamuse MTÜde puhul Saaremaa vallalt, sinna ongi see koer maetud. Keegi MTÜdest projektide alla oma raha väga panema ei pea ja sellepärast leitakse seal omaosalus ja sinna tuleb ka projekte. Teistes suundades, näiteks sadamas tuleb MTÜl liikmete rahadest omaosalus kinni maksta, see muudabki seda pilt ja seda ei ole siit mingi valemiga võimalik välja võtta, see jääbki nii.

Hille Tänak-Helde - kuidas me edasi läheme, kas see oli kaluri ja kalandusettevõtja poolt ametlik kaebus hindamiskomisjoni töö osas? Me peame selle põhjenduse ja otsuse siin ametlikult formuleerima.

Raul Paabu - mina üksi ei saa midagi otsustada, seda peab tegema kogu üldkoosolek, aga minu hinnangul on kogu see asi siin kalanduse suhtes ebaaus.

Hille Tänak-Helde - kõigile tundub see kalanduse suhtes vale aga EL ei toeta läbi selle meetme kutselist kalandust.

Aivar Sõrm - te peate leidma siit ühe projekti, mis teie hinnangul on valesti hinnatud, peate selle ära põhjendama ja selle põhjenduse alusel saate kogu tegevussuuna saata tagasi hindamisele. Hindamise osas ei muutu midagi, sest projektid on samad ja kriteeriumid on samad ja me kulutame lihtsalt aega.

Mihkel Undrest - kui kiiresti saab hindamise läbi viia?

Hille Tänak-Helde - hindajad on projektidega tuttavad, tõenäoliselt üle nädala ei tohiks minna.

Aivar Sõrm - tõenäoliselt mitte aga ma ei näe hetkel sellist võimalust, et hindamise osas tuleks muu tulemus ja me oleme siin järgmine kord taas sama olukorraga silmitsi.

Mihkel Undrest - igasuguseid argumente on siin täna kõlanud, ma arvan, et me peaksime ikkagi hääletama, et põhivastasseis on ***** ja see saabki olla see projekt, mille me välja toome ja põhjendust on väga raske praegu sõnastada aga proovime seda siiski teha. Tegemist on ***** ja hindamiskomisjonil tuleks vaadata laiemat pilti, selle telje uuesti läbivaatamisel.

Aivar Sõrm - selles mõttes on kõik arusaadav, kui te suudate selle veenvalt ja põhjendatult välja tuua, miks tuleb taotlus uuesti hinnata. Siin on taas üks aga, 2022. a kukkus ***** taotlus üldkoosolekul paremusjärjestusest välja ja raha läks Suuresilla projektile. Piltlikult öeldes kukub ***** nüüd teise silla taha ja sildade seos kalandusega on samuti kaudne.

Raido Laht - meil ei ole sadamas tõesti viie tonni lossimise nõuet täidetud, aga me üritame parendada sadamas tingimusi ja äkki tuleb see kala sinna lahesoppidesse tagasi ja tulevikus saame strateegiasse uuesti sisse. Kui väikesadamad ei saa omale toetust ja see sadam hääbub, siis ei hakkagi seal kunagi kalapüüki olema. Kas eesmärk on siis see, et kõik need sadamad, kus seda viite tonni püüki ei tule, peavad hääbuma? Nagunii on väikesadamatel raske toetust saada. Sadamas on slipp kõigile tasuta avatud, kõik, kes tahavad, saavad püügile minna sealt. Täna ei ole seal kala, aga võibolla homme tuleb. Sadama piirkond on kõigile avatud, noored ja lapsed käivad seal, loodame, et tulevad ka kalurid ja hakkavad sadamat aktiivsemalt kasutama Sadama abihoones saaksid nad oma varustust hoida.

Tambet Oll - ma ütleksin nüüd, et see kui me raha anname, ei too piirkonda kala juurde. Mina ei usu, et maja ehitamine kala juurde toob, ärge võtke isiklikult.

Raido Laht - kas see on parem kui raha läheb sildade ehitamiseks, kas siis kalapüük paraneb?

Mihkel Undrest - ma paluksin koosoleku juhatajal panna tegevussuuna paremusjärjestus hääletusele, siis on näha, kas koosolek toetab ***** või mitte ja kas, palume hindamiskomisjonil selle telje uuesti läbi vaadata.

Aivar Sõrm - küsin üle, kas küsimus on ainult ***** , kas muude asjadega ollakse nõus? Kas järgmine kord võib tekkida sama olukord mõne teise projektiga?

Mihkel Undrest - jah.

Rohkem sõnavõtte ei olnud

-------

Hille Tänak-Helde - me saame hääletusele panna kogu tegevussuuna paremusjärjestuse. Hääletamisest peab osa võtma vähemalt 51% ühingu liikmetest ja otsuse poolt peab olema hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalejatest.

Taandamine:

Taotlustega seotud isikud taandasid end 16 häälega.

Hääletusel osales vähem kui 51% ühingu liikmetest, paremusjärjestust ei saanud kinnitada.

Seoses üldkoosolekul esitatud kaebusega saatis üldkoosolek V tegevussuuna projektitoetuse taotlused kordushindamisele.

Hääletus:

Kordushindamisele saatmise poolt 38, kordushindamisele saatmise vastu 34, erapooletuid 0, mitte hääletanud 1, ennast taandanud 16

Otsus: Saata EMKVF 2024. a taotlusvooru esitatud V tegevussuuna toetustaotlused hindamiskomisjonile kordushindamiseks. Alus: üldkoosolekul esitatud kaebus hindamiskomisjoni töö kohta (otsus nr 12).

Üldkoosolekul esitatud kaebus: Tuginedes MTÜ Saarte Kalandus „Projektitoetuste taotluste menetlemise ja hindamise korra“ punktile 6.5. esitasid ühingu liikmed, kalur FIE Tambet Oll ja kalandusettevõtja Raul Paabu, hindamiskomisjoni liikmete töö osas kaebuse, mis seisnes selles, et nende hinnangul on V tegevussuunda esitatud positiivse tulemuse saanud projektid, millel ei ole kalanduse ega merendusega mingeid seoseid. Põhiline murekoht oli seotu ***** toetustaotlusega, milles soovitakse ***** . Kaebuse esitajad rõhutasid, et Saarte Kalanduse strateegia eesmärgiks on eelkõige jätkusuutliku kalanduse toetamine aga ***** väljapüügid on väga väikesed, natuke üle 100 kg aastas ja EMKVF vahendite toel ei ole otstarbekas selliseid ***** ega kalandusega mittehaakuvaid projekte toetada. Kaebuse esitajad palusid üldkoosolekul kogu V tegevussuuna toetustaotlused tagasi hindamisele suunata paremusjärjestuse muutmiseks. Üldkoosolek kinnitas kordushindamisele saatmise hääletusega.