Kristiina Maripuu ⟩ Kogukonnatunne on ka linnale täiesti omane

Foto: Valmar Voolaid

Veel selle nädala lõpuni saab esitada kandidaate, andmaks märku Saare maakonna tegusatest kogukondadest, toredatest tegudest, südame ja sädemega tegijatest ning kogukondade toetajatest. Ühtlasi on see hea võimalus märgata senisest enam ka linnakogukondade tegemisi, kirjutab Kristiina Maripuu.

Kes mind tunnevad, need teavad, et elan maal – pärit Tagavere lähedalt Kareda külast ja viimased 20 aastat olen elanud Valjala kandis Kalli külas. Tean, mida tähendab kogukonnatunne, sest tunnen seda iga päev. Miks ma siis nüüd äkki ka linnakogukondadele kaasa elan? Sel suvel sain tundma õppida mitmeid Kuressaare kogukondi ja märkasin huviga, et samasugune kogukonnatunne on ka linnale täiesti omane.

Sama tunne igal pool

Tõsi, kui maal on kogukondlik kuuluvus enamjaolt seotud kindla geograafilise piirkonnaga, siis linnas on inimeste ühendajaks näiteks huvialad, erinevad asutused, töö ja kultuuriline kuuluvus – aga ühtekuuluvuse tunne on kaunis sama.

Saaremaa vallavalitsus osaleb rahvusvahelises projektis GOCORE (“Governing Community Resilience”, tõlkes “Kogukonna elujõulisuse suurendamine”) ja mina olen nendesse tegevustesse kaasatud vallavalitsuse koostööpartnerina. Nii olengi just viimastel kuudel palju mõelnud sellele, et kogukond ja sellesse kuulumine on oma sisult ja olemuselt omane suuremale osale saarlastest – nii maal kui ka linnas –, aga sõna ise tekitab teatavat võõristust ja mõist(m)atust.

GOCORE projekti raames oli minu ülesandeks viia läbi kuressaarlastele suunatud küsitlus, et saada selgem pilt sellest, kas ja kuidas linnas kogukondlikku tegevust ja kogukonda kuulumist tajutakse. Lisaks sai küsitlusega koguda näiteid ja ettepanekuid, aga uurida ka seda, kas Kuressaare linna identiteet on Saaremaa valla ajal muutunud ja millele peaks vallavalitsus linnakogukondade puhul enim tähelepanu pöörama.

Mõiste, mida raske mõista

Kogukonnast rääkimise teeb keeruliseks see, et seda mõistet tajutakse üpris erinevalt. On neid, kelle meelest ongi kogukonnad ainult maapiirkondades, aga neidki, kelle meelest Kuressaare või koguni Saaremaa on üks suur kogukond. Nii juhtuski, et kui juuli lõpus toimunud ümarlaual küsitluse tulemusi tutvustasin, ütles üks lugupeetud kuressaarlane, et tegelikult on ikkagi raske aru saada, millest me täpselt räägime.

Levinud käsitluse järgi iseloomustab kogukondi omavaheline suhtlemine ja vastastikune seotuse tunne, seega kogukonnas inimesed tunnevad üksteist ja vajadusel ka abistavad üksteist. Üsna sarnase kirjelduse leidsin 1943. aasta Meie Maast, kus räägitakse kogukonnast kui ühiste huvidega tervikust, mille liikmete vahel valitseb “nagu vastastikune abistamiskohustus”. Kogukond on olemuselt lihtne ja igapäevane – võib-olla koguni nii loomulik, et sellele ei peagi mõtlema.

Samas leian, et kogukonna mõistega käiakse üsna uljalt ringi, sest see sobib justkui igale poole. Näiteks on Saaremaa vallas kolm kogukonnakogu – Kaarma, Kärla ja Lümanda – ja ühtsele osavallakogude süsteemile üleminek toob kaasa volikogu otsuse eelnõu, millega need kolm kogukonda likvideeritakse. Päriselus ei saa kogukonda muidugi keegi likvideerida, nii nagu seda ei saa ka otsuse või käsu korras moodustada. Ometi on see näide, kuidas kogukonna mõiste võib panna kokkuvõttes õlgu kehitama, sest selle sõna tähendus on lihtsalt sedavõrd kirjuks aetud.

Mis vajab enim tähelepanu?

Kuressaare linnakodaniku komisjoni eelmise nädala koosolekul jagasin mõtteid ja tähelepanekuid, mis suvisest küsitlusest üles jäid ning mille üle võiks diskussioon jätkuda. Kogukonna mõiste teadvustamise küsimuse juures tõingi näiteks, et kogukond seostub paljudele jätkuvalt maapiirkonnaga. Nii võib paraku juhtuda, et tore kogukondlik tegu või pühendunud eesvedaja jääb novembrikuise tänuürituse kandidaadiks esitamata, sest linn justkui ei loeks. Muidugi loeb!

Küsitluse järgi on märkamine ja tunnustamine linnakogukondade jaoks olulisel kohal, nagu ka kogukondade sisuline kaasamine, parem infovahetus, noorte teadlik kaasamine ja kogukondade tegevuse rahastamine – just need küsimused toodi esile teemadena, millele ka vallavalitsus peaks linnakogukondade puhul suuremat rõhku panema.

Omaette võtmeküsimus on, kas ja kuidas saavad kuressaarlased oma arvamusi, ideid, tähelepanekuid ja soovitusi esitada-edastada ning mil määral saaks selleks kasutada Kuressaare linnakodaniku komisjoni formaati. Arvestatav osa Saaremaa valla elanikest elab Kuressaares, aga küsitluse 284 vastust ilmestavad, et kuressaarlaseni jõuda ei ole niisama lihtne.

Veel on küllaga mõtteainet pakkunud küsitluse kümnetes vastustes peegelduv soov pöörata Kuressaare linnale ja kuressaarlastele senisest enam tähelepanu – rohkem kui pool küsitlusele vastanuist tajub, et Kuressaare identiteet on suure valla ajal muutunud.

Küsimus ei ole linna ja maa lahterdamises või vastandamises, vaid ennekõike tuleb siit esile vajadus arvestada iga piirkonna eripäraga ning soodustada koostööd ja avatud suhtlust. Nendel teemadel arutlen ka järgmisel nädalal toimuval külavanemate ümarlaual, sest kokkuvõttes algab kõik inimestest – nii maal kui ka linnas.