SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Kaasteeline kusagil kaugel

Neeme Korv Foto: Andres Kralla / Äripäev

Olen sellest põlvkonnast, keda koolireisid viisid itta. Seal, isegi suurlinnas Moskvas, vaadati teinegi kord teatava kadedusega Eestist pärit noorukeid. "Kust te olete?" – "Eestist." – "Oo, see on ju juba Lääs, välismaa… "

Kogu taustsüsteem oli mõistagi teistsugune. Mingit nostalgiat ma nende aegade järele ei tunne, vahest küll niivõrd, kuivõrd minevik on ikka Ivan Orava viisi "helesinised mäed".

Pigem meenub sellest ajast siiski ängistus. Suletus. Piiratus. Keelatus. Muu maailm oli justkui "kusagil mujal", kauge ja kättesaamatu. Nüüd käivad koolilapsed reisidel Londonis ja Pariisis. Sest meil on vaba maa.