ANTI TOPLAAN ⟩ 500 aastat ühtset keele- ja meeleruumi

Anti Toplaan. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Eesti raamatuaasta 500. juubeli künnisel on oluline teadvustada meie ühtse keele- ja meeleruumi ehk laiemalt meie kristliku kultuuri aluseid, mida ei tohiks unustada ka meie tänaste otsuste langetamisel," kirjutab piiskop Anti Toplaan.

Käesoleval aastal möödub reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmisest 500 aastat, mida täna, reformatsiooni aastapäeval, tähistatakse esimest korda piduliku piiskopkonna sinodiga Haapsalus, kuhu kogunevad piirkonna koguduste vaimulikud ning kolme praostkonna sinodite saadikud.

Saare-Lääne (ajalooliselt ka Saaremaa piiskopkond) oli läänekristlikus Euroopas üks väheseid piiskopkondi, mis sai oma nime mitte piiskopi asukohalinna, vaid piirkonna järgi. Piiskopkond on ajaloos koosnenud kahes eriilmelisest osast: Lääne-Eesti mandrist ja saarestikust. Esimeses asusid piiskopkonna haldusüksused nagu Lihula, Vana-Pärnu ja Haapsalu.

1345. aastal sai piiskopkond Kuressaare piiskopilinnusega endale juurde saarelise keskuse. Piiskop oli keskaegse väikeriigi nii kõrgeim vaimulik kui ilmalik isand ja tema ümber kujunes Lääne-Eestist ajalooliselt ühtne piirkond.

500 aastat tagasi toimunud usupuhastuse ehk reformatsioonisündmuste järgselt kehtestati senise Saare-Lääne piiskopkonna aladel Taani, Rootsi ja Venemaa kirikuseadused. Viimase ajal läks kirik riikliku keskvõimu kontrolli alla.

Eesti rahvakiriku loomise järgsel esimesel Kirikupäeval (1920) valiti esimeseks rahvakiriku piiskopiks Jakob Kukk. Piiskopkondade moodustamisest räägiti EELK-s juba enne Teist maailmasõda ning kirikukogu jõudis ka teha vastava otsuse, kuid Teise maailmasõja puhkemise tõttu ei viidud seda ellu ning pärast sõda pööras kirikukogu otsuse ka tagasi.

Uute piiskoppide valimine

Eesti evangeelse luterliku kiriku kirikukogu valis 2023. aasta hiissügisel Tallinnas uued piirkondlikud piiskopid ja otsustas järgmisel ehk kevadisel kirikukogul Jõgeva kirikus moodustada neli piiskopkonda, mis viimati eksisteerisid Eestis rohkem kui 300 aastat tagasi.

Saare-Lääne piiskopkonda kuuluvad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond, piiskopi katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik. Piiskopkonna keskuse asukoht sõltub edaspidi ametisse valitava piiskopi teenitava koguduse asukohast. Põhimõtteliselt on Saare-Lääne piiskopkonna alal kolm linnalist keskust ehk Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Kõigi kolme puhul on nende kujunemine ja areng olnud tihedalt seotud ka varasema piiskopkonna ajaloo erinevate etappidega.

Taastatud Saare-Lääne piiskopkonna sünnipäevaks võib pidada 1. maid 2024. aastal, mil jõustus vastav EELK kirikukogu otsus. Eesti läänepoolseimasse piiskopkonda kuulub kolm praostkonda ühtekokku 48 kogudusega. Piiskopkonna piirides asub neli senist maakonda (Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu) ning omavalitsustest linnadena Pärnu ja Haapsalu ning valdadest Hiiumaa, Lääne-Nigula, Vormsi, Häädemeeste, Kihnu, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Saarde, Tori, Märjamaa, Muhu ja Ruhnu.

Tänase Saare-Lääne piiskopkonna piirides elab 2024. aasta alguse seisuga 163 732 inimest, kellest ristimise ja leeriõnnistamise kaudu kuulub luterlikku kirikusse 24 534 inimest, neist omakorda on tasunud vabatahtlikku liikmeannetust ühtekokku 4026 inimest.

Saare-Lääne piiskopkonna loomisega oleme astunud olukorda, kus meie ees seisab ühine töö ja ülesanne kujundada Lääne-Eesti ühtsemaks nii praostkondade kui ka kohalike omavalitsuste üleseks koostööpiirkonnaks, mis toetub nii ajaloolisele kui ka vaimulikule ühtsusele.

Koostöö võimalused

Tänaseks taasloodud piiskopkond toob kiriku juhtimise tasandi kogudustele, vaimulikele ja praostkondadele lähemale. Piiskopiks valimise järgselt olen ma ühel või teisel moel jõudnud külastada enamikku kogudusi ning suuremaid kohalikke omavalitsusi. Lääne-Eesti piirkonnad on küllalt erinevad, aga ühtse piiskopkonna taastamine võimaldab kavandada ja teostada erinevate piirkondade vahelist koostööd laste, noorte, muusika, diakoonia, kultuuriväärtuste, meedia ja muudes kiriku tegevuse erinevates valdkondades. Nii saab ühe paikkonna aktiivne töö või algatus innustada ka teisi piirkondi või saavad aktiivsemad kogukonnad olla teistele nõuandjateks.

Meie peamised probleemid on tavaliselt erinevate ressursside – aja, raha ja inimeste – nappus. Kiriku ja koguduste puhul saame lähtuda ennekõike sarnasest maailmavaatest ja põhimõtetest, mis loovad eeldused ja võimalused erinevate piirkondade üleseks koostööks.

Kuressaare ja Saaremaa ajalugu ja tänapäeva ühendab nii endiste kui ka tänase Saare-Lääne piiskopiga Kuressaare linna vapil seisev tekst "Alguses oli Sõna", mis pärineb Johannese evangeeliumi esimesest salmist. Eesti raamatuaasta 500. juubeli künnisel on oluline teadvustada meie ühtse keele- ja meeleruumi ehk laiemalt meie kristliku kultuuri aluseid, mida ei tohiks unustada ka meie tänaste otsuste langetamisel.