KÜLAVAHELOOD ⟩ Mälestuspuistusse istutatud õunapuu, märgiks kahe saare sõprussidemetele

Esimene peatus tehti Tehumardil. Kunagisele lahinguväljale püstitatud mõõga juurde on kõndimas merekultuuri seltsi liikmed Astrid Sepp, Rein Sepp, Anne Roos, saarlaste koostööpartner Riina Noodapera Gotlandilt ja giid Ülo Roos. Foto: Aare Laine

Oktoobrikuu viimasel laupäeval võõrustasid Saaremaa merekultuuri seltsi liikmed ja Torgu kuningriigi alamad.ASA spaas puhkavaid gotlandlasi Säärel Päästlase majas. Enne seda istutati mälestuspuistusse Gotlandilt Saaremaale toodud õunapuu.

Saate Külavahelood mikrofoniga oli kohal saatejuht Aare Laine.

Teadupärast Saaremaa ja Gotlandi, ehk Ojamaa sidemed ulatuvad sajandite taha. 80 aastat tagasi oli Gotlandi saar üks neist paikadest vabas maailmas, kuhu Eestimaalt, sealhulgas Saaremaalt väljuvad paadid ja laevad Nõukogude okupatsiooni eest põgenevate inimestega suuna võtsid.

Nõukogude võimu ajal katkesid kahe saare vahelised kontaktid. Aga ka sel ajal vanemad inimesed oma maakodudes näitasid järeltulevatele põlvedele uhkusega Gotlandi käiasid, mis vikatite teritamisel olid asendamatud. Siiani on Gotlandi käi paljudes taludes aukohal, vahest mitte enam tarviliku töövahendina, vaid rohkem pärandkultuuri eksponaadina, talu ehteks.

Õnneks juba nõukaaja viimastel aastatel kui raudne eesriie hakkas rebenema, taastusid tasapisi naabersaarte vahelised suhted. Tõsi küll, need võiksid praegu olla palju tihedamad, aga õnneks need toimivad.

Teel Kuressaarest Sõrve tutvustasid bussis rootslastel Saaremaad giidid Ülo Roos ja Leo Filippov. Nende räägitu tõlkis rootsi keelde Riina Noodapera Gotlandilt, saarlaste ammune koostööpartner.

Esimene peatus tehti Tehumardil, kus Ülo Roos vahendas oma kasuvanematelt kuuldut, mis seal 1944. aasta oktoobris toimus.

Säärel, pärast õunapuu istutamist rõhutas Leo Filippov, et gotlandlased ja neid võõrustanud saarlased olid ajaloolise sündmuse tunnistajad. "Me ei tea Gotlandist praegu eriti palju. Vanasti oli kahe saare vaheline meritsi ühendus niivõrd loomulik. Usun, et täna jõudis Gotland Saaremaale lähemale," rõõmustas Filippov.

Riina Noodapere märkis, et päev on tähendusrikas ka selle poolest, et sellel sügisel tähistati 80 aasta tagust põgenemist Eestist punavõimu eest.

"Gotlandlased võtsid vastu 15 000 põgenikku. See on väga tore, et me saame oma jälgi jätta nüüd ka Saaremaale. Siin huvitab meid veel Torgu kuningriik. Võib-olla saame midagi taolist ka Gotlandil teha," tundis Riina Noodapere Sõrve külastamisest heameelt.

Veel tõi ta esile, et kümnel protsendil Gotlandi elanikest on juured Eestis, Neid võib jaotada kolme gruppi - inimesed, kes on 1944. aastal saabunud põgenike järeltulijad, paljud eestlased tulid eelmise sajandi 20-30-ndail aastail Vormsist, Noarootsist ja mujalt Gotlandile tööle. Enamik neist jäigi Gotlandile. Nad abiellusid ning nende järeltulijad elavad ka praegu saarel. Gotlandil leidsid endale elupaiga ka Hiiumaa rootslased, kes läksid omal ajal Ukrainasse uut küla rajama. Sealt lubati neid tagasi ja nendest said Gotlandi saare elanikud. "Kui kõigi nimetatute järeltulijatega arvestada, siis me moodustame 10 protsenti Gotlandi rahvastikust, umbes 6000 inimest," tõdes Noodapere.

Oma elust ja tööst Gotlandil räägib saates käsitöömeister Heli Kurist, kes pärast 25 aastast äraolekut taas Saaremaale kolinud.

Saaremaa merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp tutvustas naabersaare inimestele seltsi tegevust. Külalised kutsusid suvel saarlasi Gotlandit uudistama. Võõrustajad võtsid kutse rõõmuga vastu.

Torgu kuningriigi tekkest ja praegusest tegevusest andis ülevaate kuningriigi vardja Kaupo Vipp, tundes heameelt, et nii suurearvulist naaberkuningriigi esindust polegi ta varem vastu võtnud.

Aastakümneid spaas töötanud tohter Elvi Koppel tegi samuti Sõrve sõidu kaasa, rõõmustades ammuste tuttavatega kohtumise üle. Koppeli sõnul on gotlandlased Saaremaa spaades käinud tervist kosutamas veeransada aastat. Koroonapandeemia pani sellele pidurid. Loodetavasti saab traditsioon taas hoo sisse. Sellele aitaks kindlasti kaasa kui kahe saare vahel käivitatakse lennuühendus.

Reis Sõrve oli gotlandlastele meeliülendav. Riina Noodapere sõnul said nad näha värvikirevat Saaremaa loodust ja naabersaarest palju teada ning tutvustada võõrustajatele ka oma kodusaart.