Sain emalt päranduseks korteri ja tahan seda nüüd müüa. Olen abielus ja mees ei ole müügiga nõus. Kas tal on õigust keelata? Tegu on ju mulle pärandatud varaga, aga tema ütleb, et kuna me oleme abielus, siis on see ühisvara.
LUGEJA KÜSIB, NOTAR VASTAB ⟩ Kas abikaasa saab keelata mulle pärandatud korteri müümist?
Vastab Pärnu notar Anu Raid:
Juhul kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, loetakse, et nende abielu puhul kehtib varaühisus (ühisvara). Varaühisus tähendab, et abielu kestel omandatud vara kuulub abikaasade ühisomandisse ja kui üks abikaasa tahab ühisvaraga tehinguid teha, peab tal selleks olema teise abikaasa nõusolek.
Seega ühisvara on üheaegselt mõlemale abikaasale kuuluv vara, mida kasutatakse ja käsutatakse (näiteks müümine, kinkimine, vahetamine, vara tagatisel laenu võtmine jne) ühiselt.
Pärimise teel omandatud vara ei ole üldiselt abikaasade ühisvara, vaid see loetakse ühe abikaasa lahusvaraks. Eestis kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on pärimise teel omandatud vara selle abikaasa lahusvara, kes pärandi sai.
Samas on siin üks ”aga”, mida tuleks silmas pidada. Perekonna eluasemena kasutatava vara käsutamine (näiteks müümine, kinkimine, vahetamine, vara tagatisel laenu võtmine jne) on Eestis lubatud ainult mõlema abikaasa nõusolekul, sõltumata sellest, kas vara kuulub ühisvarasse või on ühe abikaasa lahusvara. Perekonnaseaduse § 27 sätestab, et abikaasa võib perekonna ühise eluasemena kasutatava eluruumi müüa, pantida või muul viisil käsutada ainult teise abikaasa nõusolekul.
See piirang kehtib isegi siis, kui eluaseme omanikuks on üksnes üks abikaasadest, kuna perekonna eluasemena kasutatava vara käsutamine mõjutab mõlema abikaasa ja perekonna eluolu.
Seega juhul kui pärandatud kinnisasi (mis kuulub küll tõepoolest pärija lahusvara hulka) on kasutatav perekonna eluasemena, on selle müügiks vaja teise abikaasa nõusolekut.
Kui teine abikaasa ei anna nõusolekut, on võimalik taotleda kohtu luba vara käsutamiseks, kuid kohus annab loa ainult sellisel juhul, kui käsutamine on põhjendatud ja vastab perekonna huvidele.