KÜLAVAHELOOD ⟩ Eesti esimese mudaravila avamisest Rootsikülas möödus 200 aastat

MUDARAVI TAASTAJA Doktor Helvi Koppel, kes fotol paremalt esimene, alustas 1965. aastal arstina tööd vastavatud Mereranna kolhoosi mudaravilas. Aastakümnete jooksul on ta tohterdanud lugematul arvul patsiente. Oktoobri lõpul oli tal võimalus kohtuda oma endiste hoolealustega, rootslastega Gotlandilt. Sõrves Päästlase majas toimunud sündmusel osalesid ka Saaremaa merekultuuri seltsi liikmed ja võõrustajatena sõrulased. Foto: Aare Laine

Aasta tagasi, täpsemalt 2023. aasta 20. mai Saarte Hääles andis Urmas Kiil lugejaile teada, et vähemalt praegu ei ole Saaremaal ka kõige parema tahtmise juures võimalik n-ö klassikalist mudavanni võtta. Maakonnas töötavate spaade veebilehtedel pakutavate raviteenuste seast saab valida vaid mõned kehahoolitsused, kus muude komponentide seas kasutatakse veidi ka meremuda. Kuid olid ajad, mil kõik oli teistmoodi.

Saatejuht Aare Laine küsitleb asjatundjailt, et anda kuulajaile teada, mil kõik oli teistmoodi.

Ajaloolane Reet Truuväärt kirjutab Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus 1993–1994, et meremudaga ravitsemine oli Eesti saartel ja rannikul rahvameditsiinis ammu tuntud. Nii näiteks pärinevad esimesed andmed ravimuda kasutamise kohta Kihelkonnal juba 19. sajandi algusest. Väidetavalt olevat sealsed talupojad oma tervise parandamise nimel kümmelnud mudas kaldaäärses vees või siis teinud endale mudavanne koduses saunas. 1824. aastal avas Rootsiküla mõisa omanik Karl Friedrich von Buxhoeveden (1772–1832) Kihelkonna lähedal Abaja lahe ääres väikese mudakümblusasutuse, mis on seni teadaolevatel andmetel esimene omataoline Eestis.

Hiljaaegu tähistati teaduskonverentsiga Sörvespas esimese mudaravila asutamise 200. aastapäeva.

kihelkonna elanik, aastakümneid Vilsandi Riiklikku Looduskaitseala direktorina töötanud ja Vilsandi Rahvuspargi tegemisi juhtinud Arvo Kullapere on koduloolasena uurinud kodukandi ajalugu, sealhulgas ravimuda kasutamist. Saates annabki ta ülevaate sajanditetagusest Kihelkonna külast ja seal tegutsenud ettevõtlikest inimestest. Tõsi küll, Rootsiküla mudaravila tegutses vaid 12 aastat, kuna mõisa uus omanik sulges selle 1836. asastal. Edasine areng kandus Kuressaarde. Saaremaa pealinnas avati mitme aasta jooksul kolm raviasutust. Pärast teist maailmasõda katkes mudaravi pakkumine Saaremaal pea kaheks aastakümneks.

Meremudaga tohterdamine on kasuks mitme tõve ravimisel. Saaremaa reumaühingu eestvedaja Sirje Mändmaa ütleb, et mudast on oma haigusele leevendust saanud paljud reumaühingu liikmed. Kahjuks ei saa praegused abivajajad enam kasutada traditsioonilist, klassikalist raviviisi - mudavanne.

Põhjaliku ülevaate ravimuda kasutamisest teeb kauaaegne Kuressaare sanatooriumi peaarst Helvi Koppel, kes alustas oma ametialast tegevust 1965. aastal avatud Mereranna ühismajandi mudaravilas. Ta toonitab, et Saaremaa muda raviomadused avastasid eelmise sajandi lõpukümnendail enese jaoks soomlased ja rootslased. Pärast koroonapandeemiat on rootslased Gotlandi saarelt taas Saaremaa spaades käimas

Ja üllatus-üllatus! Neljapäeval tehtud telefoniintervjuus Kuressaares mudaraviarstina töötanud Kaja Sepp oli parasjagu Pärnus mudaravi protseduure saamas. Mida doktor Sepp ja teised intervjueeritavad praegu pakutavast mudaravist arvavad, seda saab saates kuulda.