SPORT ⟩ Korvpallikohtunik Madis Allik koduvilet ei lase

MADIS ALLIK maakonna meistrivõistlusi vilistamas. Foto: Alver Kivi / Saarte Hääl

Korvpallikohtunik Madis Allik kuulub juba aastaid Eesti parimate hulka, ta on õppinud end väljakul kehtestama ning teeninud oma objektiivsusega treenerite ja mängijate respekti.

“Mingid eeldused võiksid selles ametis ikkagi olla ja peab olema kindlat tüüpi inimene,” selgitab Madis Allik korvpallikohtuniku olemust. “Sul peab olema suhteliselt paks nahk, sa pead suutma enesega tööd teha ja tehtut analüüsida. Sa ei saa võtta mänguajal või hiljem öeldud ükskõik mis ütlemisi sinu vastu isiklikult. Kui sa nende asjadega hakkama saad, siis on mingi alus juba olemas. On olnud palju kohtunikke, kes ei ole suutnud kriitikaga toime tulla, ja siis nad lõpetavad ära.”

Madise sõnul on korvpallikohtunikuna tegutsemine teinud temast meeletult tugeva inimese ning sellega omandatud oskused on kõik vajalikud ka ärimaailmas ja elus üldse. Tihti tuleb teha kiireid otsuseid ja endale kindlaks jääda ning see on kümme korda parem kui otsustamatus.

“Mängu ajal tuleb kriitikanool alla neelata ja analüüsida, kas inimene oli pahatahtlik või tulenes see olukorrast ja minu võimalikust eksimusest. Elus äri ajades on täpselt needsamad asjad väga marjaks ära kulunud,” märgib Madis.

Üldiselt saavad kohtunikud kriitikat nii mängijatelt, treeneritelt kui ka fännidelt. Madis Alliku sõnul sõltub paljugi liiga tasemest. Rahva- ja madalamates liigades, kus mängivad vanad eluaegsed korvpallurid, on “kõige targemad” inimesed.

“Seal on kindlasti kõige tummisem tagasiside,” möönab Madis. “Mida kõrgem tase mängul on, seda lihtsamaks vilepartii läheb. Seda paremini saavad inimesed aru, mis tegelikult mängus juhtus. Väga tihti tuleb jonn lihtsalt sellest, et inimesed väsivad ja siis hakkab suu rohkem käima.”

Madise hinnangul on kohtunikuks olemine pidev mugavustsoonist väljaspool elamine, peab olema valmis langetama kiiresti otsuseid vastavalt olukorrale isegi siis, kui mõnikord eksid.

Kaks korda ähvardatud

Eesti korvpalliringkondades ja fännide hulgas on tihti jututeemaks kohtunike tase väljakul toimuvaga hakkamasaamisel. Madis Alliku hinnangul on tema ametikaaslaste oskused meistriliiga tasemest üle. “Nähes seda, kus meie kohtunikud välismaal vilistavad, mis mänge nad saavad ja kui arenemisvõimelised nad on, siis taseme üle nuriseda ei saa,” lausub ta.

Reglemendi järgi peavad kohtunikud olema saalis tund enne avavilet. Nad analüüsivad, kes mängivad, millised persoonid on meeskondades ja kuidas algav mäng võib kulgeda. Eesti-Läti liigas on kõik meeskonnad ja enamik mängijaid juba üldiselt tuttavad. Kohtunikud teavad, kus on tõenäosus, et teisel poolajal hakkab meestel suu rohkem käima ja kuidas see kontrolli alla saada.

“Mängija küsimuses ei ole mitte midagi halba ja kui see on viisakalt formuleeritud, siis meie vastame,” selgitab Madis kohtuniku käitumist. “Kui sa tahad pikemalt vestelda, siis räägime pärast mängu, aga praegu on üks küsimus ja üks vastus. Läheme edasi. Osa mängijaid ja treenereid saavad sellest aru, teised jälle mitte.”

Madise sõnul on tal aastate jooksul olnud suure publikuga mänge ja kui seal satub olema üks inimene, kes veel kümme tükki enda ümber käima tõmbab, siis võib sealt igasuguseid asju tulla. On olnud olukordi, kus pärast mängu on tehtud korvpalliliidule raport ja teatud inimestele on pandud peale hooajakeeld.

Tapmisähvardusi pole 21 aastat mänge vilistanud Madis Allik õnneks siiski saanud. “Algaastatel oli kaks korda, kus mängu ajal öeldi, et kuule, pärast väljas näeme, aga kui lõpuvile oli kõlanud, tuli mees ja pani käe pihku ning vabandas,” meenutab ta.

Samas on Eesti kohtunikele tehtud palju etteheiteid, et teiste riikide meeskondade vastu mängides puudub meie kohtunikel koduvile ehk ei vilistata teatud olukordi omade kasuks.

“Läbi aastate on Eesti klubide treenerid meie kohtunikke süüdistanud selles, et kui minnakse Leetu või Lätti mängima, siis seal on koduvile, kus fifty-fifty olukorras kukub pall kindlasti sinna poole, ja teie, kuradid, olete liiga ausad,” räägib Madis.

“See on päriselt ka niimoodi ja mina arvan, et Eestis on selles osas asjad paigas. Kõik püüavad mängu ausalt vaadata ja vilistada. Ise küll ei ole meistriliiga mängudes koduvilet täheldanud.”

Kohtunikuks juhuslikult

Foto: Eesti korvpalli kohtunikekogu

Saaremaal ise korvpalli mängides sai Madis Allik aru, et tipptasemel mängumeest temast ei saa, küll aga soovis ta kuidagi ikkagi selle vägeva ala juures olla. Üks valikutest oli kohtunikuamet.

2004. aastal Tallinnas kõrgkoolis õppides trehvas ta juhuslikult tänaval Meelis Rängaga, kes pakkus võimalust 300 krooni kaasa võtta ja minna korvpallikohtuniku litsentsi tegema.

“See oli tudengi jaoks suur summa ja mõtlesin, kas ma elus üldse selle raha suudan tagasi teenida. Aga võtsin end kokku ja tegin litsentsi ära, et saaks hakata taskuraha teenima,” meenutab ta.

“Korvpallikohtunikuks saamisel peaks niipalju ikka teadma, et sa oled selle mänguga kursis. Kui sa midagi ei tea, siis ei saa. On ka neid kohtunikke, kes ise ei ole küll mänginud, aga vilistavad kõrgemal tasemel. Paljud on siiski mängimise lõpetanud mängijad, kes tahavad korvpallis jätkuvalt sees olla.”

Esimestel aastatel teenis Madis mänge vilistades sama raha kui need üliõpilased, kes käisid Rimis või mõnes muus poes kaupa välja panemas. Alguses oli rahaline pool noorele kohtunikule ka suur motivatsioon, sest usinalt toimetades võis teenistus olla kuni 1000 krooni kuus. Täna on nii, et kui kohtunik tahab ainult mängude vilistamisest elada, siis aktiivselt tegutsedes on võimalik teenida 1500–2000 eurot kuus.

Madis Allikule ei ole viimased kümme aastat raha enam motivatsiooniks olnud. Talle lihtsalt meeldib olla selles ringkonnas, kus tegutsevad sellised korüfeed nagu Ants Eek, Atso Matsalu, Jüri Belov ja teised.

Samas tuleb end vormis hoida ja trenni peab pidevalt tegema. Kohtunikel on hooaja jooksul kaks seminari, kus tuleb läbida kümneminutiline joonejooks ja läbida 25 küsimusega kirjalik test. Seepärast on kohtunikule soovitatav end kaks-kolm korda nädalas korralikult liigutada.

Korvpallireeglid peavad tulema aga unepealt. “Mängus on samamoodi olukorrad, mis tulevad üllatuslikult ja teine kord järjest,” selgitab Madis. “Kui treenerid ja mängijad tulevad küsima, siis sa pead oskama vastata ja tegema seda professionaalselt. Kui sind tabatakse reegleid mitte tundmast, siis sind võidakse platsi peal ära süüa ja sind ei võeta enam tõsiselt.”

Madise sõnul hea korvpallur ühtegi emotsiooni järgmisse mängu kaasa ei võta ja see on oskus, mis tuleb selle alaga ära õppida. “Kes mängu ajal hakkab pahatahtlikult tüli käima tõmbama, mulle ei meeldi,” märgib ta, lisades, et viimastel aastatel on selliseid pahasid poisse aina vähemaks jäänud.

Korralik karjäär

Korvpallikohtunik Madis Allik on esimene saarlane, kes vilistas Eesti korvpalli meistriliiga finaali, olles õigusemõistjaks 2016. aastal Tartu Rocki ja Kalev/Cramo kolmandal kohtumisel. Hiljem on ta vilistanud veel Eesti karikavõistluste kahte finaali ja koondise mänge Nelja Rahvuse Turniiril, mis toimus enne hooaja ametlikku algust.

“Mulle meeldib Eesti meistriliiga seltskonnas sees olla. Kuna välismaale minekuks on maksimum vanus 34 ja mina olen kohe 42, siis see eesmärk mul täna puudub,” räägib Madis.

Aga nagu igal pallimängu kohtunikul on ka Madise karjääris tulnud ette mänge, mis on käest ära läinud. “Kunagi oli mul teises liigas kohtumine, kus oli vaja anda kaheksa tehnilist viga ja seda on ilmselgelt liiga palju,” tõdeb ta.

“See näitab, et mäng on kohtunikul käest läinud. Kui üks või kaks või kolm tehnilist on antud, siis on viimane aeg meeskondade treenerid enda juurde kutsuda ja öelda, et nüüd on nii, et kui järgmine olukord tuleb, siis saadame mängija väljakult ära. See jutt on vaja ära rääkida, siis saab kohtumise uuesti kontrolli alla.”

Korvpall on Madis Allikule aga enamat kui lihtsalt kohtunikutöö ja nii on ta suur Euroliigas mängiva Kaunase Žalgirise fänn. “Žalgiris on meie Baltikumi klubi ja saab lähedal käia Euroliigat vaatamas,” põhjendab Madis oma lemmikmeeskonna valikut. “Suure põhja sellele pani minu äritegevus. Ühe oma ettevõttega toon Eestisse ehitusmaterjali ja ühel messil sain kokku sandwich-paneeli tootjaga, kes juhtus olema Kaunasest. Nende ettevõttel on sealsel areenil oma loož ja ta kutsus mind sinna. Nii olen saanud seal pidevalt käia.”

Samas on korvpallile käe andnud Madise poeg Gregor Allik, kes on esindanud juba ka mitmeid Eesti noortekoondisi. Praegu õpib ta Kaunases VDU ülikoolis logistikat ning seal on ka tugev korvpalligrupp. Kool teeb Žalgirisega koostööd.

“Väikese poisina käis Gregor minuga mängudel alati kaasas ja siis sai ta vaheajal ka palli visata. Otseselt ma teda korvpalli juurde surunud ei ole, sest ta proovis paar aastat FC Floras ka jalgpalli. Aga korvpallis tuli tal hästi välja, pallid kukkusid korvi ja eks sellega hakkas isu kasvama,” märgib isa Madis.

Samas ei ole Madis Allik unustanud oma juuri ja oma firmaga Ehitusladu soetas ta Leisi korvpalluritele 17 uut korvpalli. Ja muidugi lööb ta mängijana kaasa maakonna meistrivõistlustel.