KÜLAVAHELOOD ⟩ Aasta mereline tegu ja kohtumine Johannes Tõrsiga

TUNNUSTUS MERELISELE TEOLE Saaremaa merekultuuri seltsi juhatuse esimees Rein Sepp, tunnustuse pälvinud Kati Jakobsen-Lott ja Alexander Lott ning Salava seltsi eestvedaja Urve Vakker. Foto: Aare Laine

Eetrisse läheb lõppeva aasta viimane sade Külavahelood. Mereriigile kohaselt räägime merest. . Kuressaare meremajas kuulutati Toomapäeval juba 17. korda välja Saare maakonna Aasta mereline tegu. Saatejuht Aare Laine tuletab kuulajaile meelde, kes varasematel aastatel selle tunnustuse pälvisid.

2008. aastal sai aasta merelise teo tiitli Salmelt leitud muinaslaev. Järgnevatel aastatel on tiitli pälvinud Muhu Lõunaranna sadama rekonstrueerimine, Saaremaa Laevakompanii uued parvlaevad, Kuressaare merepäevad ja Saaremaa merenädal, Vilsandi päästepaadikuuri taastamine, suurte purjelaevade regatt Saaremaa sadamatesse, laevatehase Alunaut uue töökoja valmimine, Laimjala Aeruramm, Saaremaa merispordiselts ja maailmameistrivõistlused Zoom 8 klassis Saaremaal, MTÜ Vabatahtlik Merepäästeselts tegevus, Sääre tuletorni avamine, “Saaremaa rannasõnastik”, eestlaste ekspeditsioon Arktikasse alusel Admiral Bellingshausen, mälupaik Kõiguste sadamas ja avamereujumine Muhust Saaremaale.

Konkursi korraldaja, Saaremaa merekultuuri seltsi tütarseltsi Salava eestvedaja Urve Vakker kuulutas Aasta mereliseks teoks 2024 Abruka meremaratoni. Selle vahva merelise sündmuse korraldajaks on Abruka külaselts. Merelise teo auhinda vastu võttes rõõmustas kolm aastat tagasi maratoni idee välja pakkunud Alexander Lott tunnustuse üle, märkides, et maraton on oma eluõigust näidanud. Tänavu oli osalejaid juba üle saja. Alexander tutvustas ka marsruute. Täispikk maraton on üle 40 kilomeetri. Iga maratoonar võib võtta rajal aja maha - näiteks külastades toitlustuspunkte, loendades võistlusrajal hülgeid või linde. Linnuvaatluse auhind antakse paatkonnale, kes lühikesel või pikal maratonirajal on kokku lugenud enim eri linnuliike.

Abruka külaseltsi eestvedaja Kati Jakobson-Lott räägib külaseltsi tegevusest, kiidab saareelanikke ja kõiki kaasaaitajaid.

Samal päeval kohtus merekultuuri seltsi liikmetega sitke saarlane, Länga külas sündinud ja kasvanud, Tallinna lähedale vabadusvõitlejate muuseumi rajanud Johannes Tõrs. Vapper vanahärra räägib oma lapsepõlvest, elutööst, ametitest, mida ta pidanud, kohtumistest poliitikutega, sõjaväelastega, kunstnikega ja kultuuritegelastega.