2025. aasta toob muudatusi sotsiaalkindlustuses

Rahakott Foto: freepik.com

Uuel aastal riigi tasandil jõustuvad muudatused puudutavad ka Sotsiaalkindlustusameti teenuseid.

"Tulumaksu tõus ei jäta puutumata ka sotsiaalkindlustusameti poolt makstavaid tasusid," tõdes ameti kommunikatsiooninõunik Uku Tampere. Jaanuarist peetakse senise 20% asemel 22% tulumaks kinni nii pensionidelt, kahjuhüvitistelt, lapsepuhkuse tasudelt kui ka vanemahüvitistelt.

Maksuvaba tulu määrad 2025. aastal ei muutu. Vanaduspensionäridele ja neile, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2025. aasta jooksul, kehtib maksuvaba tulu määr 776 eurot kuus. See ei vähene pensioni kasvades ega töötamise korral.

Neile, kes ei ole vanaduspensionieas ega jõua sinna 2025. aasta jooksul, jääb kehtima astmeline tulumaksusüsteem ja maksuvaba tulu määr on kuni 654 eurot kuus.

Alampalk tõuseb

Vabariigi valitsus kinnitas töötasu alammääraks 2025. aastal 886 eurot kuus ja minimaalseks tunnitasuks 5,31 eurot. See tähendab, et alampalk tõuseb 1. jaanuarist 2025 kaheksa protsenti ehk 66 euro võrra.

Alampalgaga on seotud traumast taastumist toetava vaimse tervise abi ja osaliselt ka kuriteoohvri hüvitise komponendid, samuti vanemahüvitis, lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lisapuhkus ning hoolduspuhkus täisealise ja sügava puudega isiku hooldamiseks.

"Alampalga tõusuga seoses nende teenuste määrad muutuvad ning alates 1. jaanuarist 2025 tekkiva õigustatuse korral määratakse hüvitis uut alampalka arvestades," ütles Tampere.

Mootorsõidukimaks puudutab ka puuetega inimesi

2025. aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks puudutab kõiki liiklusregistris registreeritud masinaid ja nende omanikke, sealhulgas puudega inimesi ja nende jaoks ümber ehitatud autosid.

Puudega inimestele ega nende jaoks ümberehitatud autodele ei ole ette nähtud mootorsõidukimaksu vabastust. Samas võeti koos mootorsõidukimaksu seadusega vastu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, et maksta ühekordset lisatoetust ja tõsta puudega inimeste sotsiaaltoetusi alates 1. juunist 2025 kõige haavatavamale sihtrühmale. Ühekordse toetuse eesmärk on kompenseerida mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil maks on jõustunud, kuid sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud.

2025. aasta I kvartalis makstakse välja ühekordne mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus: raske puudega või harvikhaiguse toetust saavatele lastele 95 eurot; sügava puudega lastele 142 eurot; raske puudega tööealistele 60 eurot; sügava puudega tööealistele 250 eurot.

Toetuse saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada, sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile lastele ja tööealistele, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud raske või sügav puue või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust.

Abivahendite toetus kasvab

2025. aastal tõstetakse kõikide liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäär 90 protsendini ning inimeste omaosaluseks jääb 10 protsenti piirhinnast. Muudatus puudutab neid liikumis-, kuulmis- ja nägemisabivahendeid, mille piirmäär oli varem alla 90 protsendi. Samuti tõstetakse pidamatustoodete, näiteks mähkmete ja sidemete piirmäär seniselt 40 protsendilt 50 protsendini. Eesmärk on leevendada mootorsõidukimaksu mõju ja ajakohastada piirhindu.

Pensionite väljamaksmine 5 + 2

Uuest aastast makstakse pensione ja sotsiaaltoetusi (puudetoetusi) välja iga kuu 5. kuupäeval, kui see langeb tööpäevale. Kui 5. kuupäev on nädalavahetusel, toimub ülekanne järgneva kahe tööpäeva jooksul. Uus korraldus hakkab kehtima jaanuarist.

2025. aastal langeb 5. kuupäev nädalavahetusele neljal korral: jaanuaris, aprillis, juulis ning oktoobris.

Muudatus hõlmab lisaks pensionidele ka kõiki teisi hüvitisi (puudega seotud sotsiaaltoetused), mis makstakse tavaliselt 5. kuupäeval.

Muudatus ei puuduta kojukandeid, seal toimib kõik tavapäraselt.

Terviseprobleemiga lapse teekonda toetav infoteenus

Riigiportaalis eesti.ee on nüüd kättesaadav uus infoteenus "Terviseprobleemiga lapse toetamine", mis on eelkõige abiks lapsevanematele, kelle laps vajab terviseseisundi tõttu püsivat tuge. Infoteenus on kasulik tööriist ka arstidele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema pere abistavad.

Infoteenus annab lapsevanematele lihtsas keeles selgitusi lapse abivajaduse tuvastamise kohta, sealhulgas infot võimalike teenuste-toetuste ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste kohta. Kogu asjakohane info on leitav ühest kohast.

Menetlustähtajad pikenevad

Uuest aastast pikeneb riikliku pensioni, perehüvitiste, vanemahüvitise ja puude raskusastme otsuse taotluste menetluse tähtaeg nõuetekohase avalduse esitamisest kuni 30 tööpäevani.