LUGEJA KÜSIB ⟩ Kas tööandjal on õigus koguda biomeetrilisi isikuandmeid ja neid tööaja arvestamiseks kasutada?

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev. Foto: Tööinspektsiooni arhiiv

Töötaja küsib: Töökohta sisenemisel ja väljumisel peame kasutama sõrmejäljelugejat, millega fikseeritakse samal ajal tööle saabumise ja töölt lahkumise aeg. Tööandja kasutab seda infot, et arvestada meie tööaega. Kas see on õige?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Biomeetrilised andmed kuuluvad eriliigiliste andmete alla. Sõrmejälgede ja näokujutise puhul on tegemist biomeetriliste andmetega, kui töödeldakse selle unikaalseid tunnuseid ja saadakse andmed inimese füüsiliste omaduste kohta. Biomeetriliste andmetega on tegemist ka biomeetria töötlemisest saadavate koodide puhul. Kuivõrd biomeetriline andmetöötlus ei ole lubatud lepingu täitmise eesmärgil ja seadustest ei tulene tööandjale õigust töödelda töötaja biomeetrilisi andmeid tööle jõudmise ja töölt lahkumise registreerimiseks, saab näotuvastussüsteemi abil töötaja tuvastamine aset leida üksnes töötaja nõusolekul.

Nõusolek peaks olema antud selge kinnitusena, näiteks kirjalikus vormis või suulise avaldusena, millega töötaja annab vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt nõusoleku teda puudutavate isikuandmete töötlemiseks. Nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui töötajal pole tõelist valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.

Samuti peab tööandja pakkuma alternatiivset lahendust, mis ei hõlma biomeetrilist töötlemist, ilma et sellega kaasneks piiranguid või lisakulusid töötajale. Alternatiivseks lahenduseks võiks olla näiteks ukse kiipkaartide kasutamine.

Samas on Euroopa Andmekaitsenõukogu oma juhistes välja toonud, et töösuhetes isikuandmeid nõusoleku alusel enamikul juhtudel töödelda ei või. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks peab olema antud vabatahtlikult, kuid töösuhtes ei ole tööandja ja töötaja võrdses positsioonis. Töötaja vaba tahe on töösuhte puhul küsitav, kuna ta asub tööandjaga võrreldes nõrgemas positsioonis. Seega on tööandja kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Tööandja peab kaaluma ka vähem riivavamaid meetodeid tööaja fikseerimiseks.

Juhul kui tööandja rikub oma kohustusi, näiteks kohustust austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi, on töötajal esimese sammuna võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse eesmärgiks on anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks. Hoiatus peaks sisaldama rikkumise kirjeldust, millist käitumist oodatakse edaspidi ja mõistlikku aega rikkumise kõrvaldamiseks.

Juhul, kui aset leiab ebaseaduslik isikuandmete töötlemine, on võimalik sellest teavitada Andmekaitse Inspektsiooni, esitades inspektsioonile sekkumistaotluse.