VILLU MÕTISKLUSED ⟩ Pole hullu! On vaid hullud…

Villu Kangur. Foto: Martin Vesberg / Saarte Hääl

Mul hakkas vahepeal garaažikatus sõitma. See on paraku plekist. Rookatustelt aga sulab kõik otse loom-looduslikult. Sotsiaalmeedias küsiti, miks mu unka all ripuvad purikad. Kas see maja on sul soojustamata? Lubage vastata: roost kogunebki kõik just niimoodi. Tilkhaaval. Tasa ja targu!

Niisiis: kogu see lühike lumelaviin, millest mul on õnnestunud Muhus tänini eemale hoida.

Oli see elutrall Lalli Toomal jõuludest saati siiani nagu oli, aga vähemalt keegi sai vahepeal positiivse nostalgialaksu. Üks koduloomadest, iiri setter Miroslav viibis kuu aega koos mu abikaasaga pealinnas. Aastavahetusel sai Tartust korraks kodus käinud tütar teda seal ka kantseldada. Nüüd aga vist mõistan, miks räägitakse, et noorena oli ikka rohi rohelisem, küll kodus oli toona ikka rohkem ruumi joosta jne. Miro hernemälu kahtlustades käis ta vaid korraks kusagil lähivälismaal suusapuhkusel…