Detsember õpetas hoolima – miks mitte kogu aasta?

Kristi Sillart Foto: Erakogu

"Detsembris on lihtne abivajajaid märgata. Jõulukuu kampaaniad suunavad meie tähelepanu neile, kes vajavad tuge – olgu need raskustes pered, lastekodulapsed või keegi, kelle mured jäävad muul ajal igapäevaelu kiires tempos märkamatuks. Need inimesed ja nende vajadused aga ei kao jaanuaris, aprillis ega ka septembris. Nende jaoks ei lõppe keeruline aeg koos jõulukuuga. Kui oskame neid märgata detsembris, siis miks mitte püüda sama teha ka ülejäänud aasta vältel?" kirjutab aasta vabatahtlik Kristi Sillart.

Tavaliselt toob detsember võrreldes teiste kuudega endaga kaasa kuidagi teistsuguse õhkkonna – inimesed on avatumad, naeratavad rohkem ja ulatavad sagedamini abikäe. Heategevusüritused, inglipuud ja annetuskampaaniad loovad tunde, et oleme ühtne ja hooliv ühiskond. Miks see eriline õhkkond piirdub sageli vaid detsembriga? Kas selline suurejooneline headus peaks tajutav olema vaid ühe kalendrikuu jooksul?

Samas ei tohi unustada, et on inimesi, kes teevad head kogu aasta. Nad leiavad alati aega ja võimalusi, et oma kogukonda toetada, olenemata sellest, milline kuu kalendrist parasjagu vastu vaatab. Nende seas on vabatahtlikud, kes panustavad iga nädal siseturvalisusse, inimesed, kes annetavad regulaarselt toidupangale või heategevusorganisatsioonidele, ning need, kes igapäevaelus märkavad ja aitavad väikeste, kuid kellegi jaoks väga oluliste tegudega. Need inimesed ei pea headuse jaoks ootama mõnda erilisemat aega – see on nende jaoks loomulik osa igapäevaelust.