Ehkki Saare maakonnas ületab keskmine pension Eesti keskmist vanaduspensioni, pole isegi neil, kes seda maakonna keskmist saavad, just lihtne toime tulla.
Muretu pensipõlv kui püüdmatu unistus
Toidukaupade pöörast hinnatõusu tunnevad kõige valusamalt väikese sissetulekuga inimesed. Ka elekter on Eestis kallis. Neil, kel tervis logiseb, tuleb arvestatav hulk raha kulutada ravimite ostmiseks.
Majanduslikult pisut kergem on neil, kes saavad kodu soojaks oma metsast tehtud puudega. Ülejäänud peavad kütte eest maksma tunduvalt krõbedamat hinda. Vee-ettevõtte klientidel tuleb tasuda ka vee ja kanalisatsiooni eest. Neil, kes ilma autota liikuma ei pääse, kaasneb auto ülalpidamise ja kütusekulu. Kui lisada siia veel fakt, et alanud aasta tõi kaasa maksukoormuse suure tõusu, siis jääb keskmist pensioni saaval eakal inimesel raha järele väga vähe. Kui üldse.
Aga ka eakate hulgas leidub neid, kes sooviksid, kui vähegi võimalik, minna teatrisse, kontserdile või kinno, sõita lastele või sõpradele külla.
Osa eakaid käib tööl, et endale pisutki paremat elu lubada saaks. Töökohti meil paraku napib ja isegi, kui neid jaguks, ei pruugi eaka inimese tervis olla nii hea, et võimaldaks tööl käia. Seega on oskus kokku hoida praegusel ajal hädavajalik. Eriti kui iga sent loeb.