Mõõdetav ja käegakatsutav ⟩ Tuuleenergial saab olema Saaremaa arengus märgiline roll

Mikk Tuisk Foto: Martin Vesberg / Saarte Hääl

"Saaremaa on üks põhilisi piirkondi Eestis, mille arengut meretuuleparkide püstitamine lähikümnendil suunama hakkab. Arengutega kaasneb palju positiivseid mõjusid, mis on suures osas ka rahaliselt mõõdetavad," kirjutab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Eesti mereala planeeringutes on võimalikeks tuuleparkideks ette nähtud üsna ulatuslikud alad, millest suurimad asuvad Saaremaast läänes ning Saaremaa ja Ruhnu vahel.

Samas ei tähenda planeeringud veel, et kogu alale saaks tuuleparke ehitada või on energiavajadusest lähtuvalt neid üldse mõtet sellises mahus püstitada. Praeguseks on peatse hoonestusloani jõudmas alles esimene projekt, Saare Wind Energy, ja ka selle meretuulepargi varaseimaks valmimisajaks on tänaste teadmiste juures 2031. aasta. Selle tuulepargi võimsus saab olema kuni 1400 MW, mis tähendab, et reaalselt püstitatakse merre kuni 100 tuulikut.

Täiendav maksuraha ja uued töökohad

Seega on tuuleenergia näol tegemist samm-sammulise, ent Saaremaa jaoks väga olulise arenguga. Juba üks meretuuleenergia projekt tooks piirkonda täiendavat maksuraha ja looks uusi töökohti. Samuti suurendaks see piirkonna atraktiivsust ja investeerimispotentsiaali ning lisanduvad vahendid võimaldaksid hoida ja arendada avalikke teenuseid.

Kõige selgemini tajutav kasu oleks Saaremaa jaoks niinimetatud tuulikutasu, mida maksavad keskkonnatasude seaduse alusel kohalikele omavalitsustele arendajad ja mille suurus sõltub toodetud elektri kogusest ning hinnast. Näiteks eeldades, et 1400 MW võimsusega meretuulepark toodab ligi 5,5 TWh elektrit aastas ja elektri keskmine börsihind on 50 eurot/MWh, oleks Saaremaa vallale laekuv tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu suurusjärgus 1,4 miljonit eurot aastas. See oleks ligi viiendik valla järgmise aasta investeeringute rahalisest võimekusest.

Konkreetsed mured, mida lahendada

On väga palju probleeme, mida Saaremaal sellise summaga saaks leevendada. Näiteks jääb piirkonda kolm kooli (Salme, Lümanda ja Kihelkonna), mis vajavad kõik väga suuri investeeringuid. Alati on ka jutuks kehvas seisus teed, mis vajavad samuti märkimisväärseid lisavahendeid. Meil on pidevalt raha oluliselt vähem, kui on inimeste soove, ning need on konkreetsed ja käegakatsutavad kitsaskohad, mida täiendava tulu abil lahendada.

Lisaks otsesele tasule laekuks Saaremaa vallale raha loodavate töökohtade maksutuludest. Kui avamerre rajatava 2 GW kohta luuakse 200 otsest töökohta keskmise brutotasuga 3000 eurot, laekub aasta jooksul omavalitsusele ligi 860 000 eurot. Arvestades kaudsete töökohtade ja lisanduva nõudlusega teenindussektorile, võib täiendavaks tuluks hinnata julgelt üle miljoni euro aastas.

Tasakaal looduse ja energiatootmise vahel

Loomulikult ei saa mainimata jätta, et kõrge töötasuga töökohad tõstaksid ka siinset elanike elatustaset. Tuuleparkide haldusega seotud tehnikute, hooldusinseneride ja teiste spetsialistide näol on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga, kelle järgi on sektoris juba täna karjuv puudus ja seda üle Euroopa.

Kui hetkel on Saaremaa keskmine palk statistikaameti andmete põhjal 1516 eurot, mis on märgatavalt madalam riigi keskmisest (1959 eurot) ja maakonniti tagantpoolt neljas tulemus, siis meretuuleparkide arendamine ja nendega seotud investeeringud aitavad seda vahet kõvasti vähendada.

Vajalikku tööjõudu hakatakse samuti koolitama just siin, Saaremaal – ettevalmistustööd käivad Kuressaare ametikoolis, kus eeldatavasti tänavu sügisest asutakse koolitama elektrituuliku labade hooldajaid ning aasta hiljem lisandub elektrituuliku hooldustehniku eriala.

Tuulepargid loovad Saaremaal mitmekülgseid majanduslikke võimalusi ja tugevdavad piirkonna taristut ning otseliinide korral loovad ka väga head eeldused uute investeeringute toomiseks Saaremaale. Eesti-Läti neljas elektriühendus Saaremaa kaudu võimaldab tulevikus liita tuulepargid ja teised elektritootjad-tarbijad võrguga, pakkudes atraktiivseid võimalusi investoritele ja avades tee veel näiteks vesinikutranspordi arendamiseks. See elavdab kogu Saaremaa majandust. Muidugi ei tohi neid rajatisi teha loodust liigselt kahjustades ja inimeste elukeskkonda hävitades, vaid tuleb läbi viia põhjalikud uuringud ja leida tasakaal looduse ja inimeste ning puhta energia tootmise vahel.