Eesti mereala planeeringutes on võimalikeks tuuleparkideks ette nähtud üsna ulatuslikud alad, millest suurimad asuvad Saaremaast läänes ning Saaremaa ja Ruhnu vahel.
Samas ei tähenda planeeringud veel, et kogu alale saaks tuuleparke ehitada või on energiavajadusest lähtuvalt neid üldse mõtet sellises mahus püstitada. Praeguseks on peatse hoonestusloani jõudmas alles esimene projekt, Saare Wind Energy, ja ka selle meretuulepargi varaseimaks valmimisajaks on tänaste teadmiste juures 2031. aasta. Selle tuulepargi võimsus saab olema kuni 1400 MW, mis tähendab, et reaalselt püstitatakse merre kuni 100 tuulikut.
Täiendav maksuraha ja uued töökohad
Seega on tuuleenergia näol tegemist samm-sammulise, ent Saaremaa jaoks väga olulise arenguga. Juba üks meretuuleenergia projekt tooks piirkonda täiendavat maksuraha ja looks uusi töökohti. Samuti suurendaks see piirkonna atraktiivsust ja investeerimispotentsiaali ning lisanduvad vahendid võimaldaksid hoida ja arendada avalikke teenuseid.
Kõige selgemini tajutav kasu oleks Saaremaa jaoks niinimetatud tuulikutasu, mida maksavad keskkonnatasude seaduse alusel kohalikele omavalitsustele arendajad ja mille suurus sõltub toodetud elektri kogusest ning hinnast. Näiteks eeldades, et 1400 MW võimsusega meretuulepark toodab ligi 5,5 TWh elektrit aastas ja elektri keskmine börsihind on 50 eurot/MWh, oleks Saaremaa vallale laekuv tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu suurusjärgus 1,4 miljonit eurot aastas. See oleks ligi viiendik valla järgmise aasta investeeringute rahalisest võimekusest.
Konkreetsed mured, mida lahendada
On väga palju probleeme, mida Saaremaal sellise summaga saaks leevendada. Näiteks jääb piirkonda kolm kooli (Salme, Lümanda ja Kihelkonna), mis vajavad kõik väga suuri investeeringuid. Alati on ka jutuks kehvas seisus teed, mis vajavad samuti märkimisväärseid lisavahendeid. Meil on pidevalt raha oluliselt vähem, kui on inimeste soove, ning need on konkreetsed ja käegakatsutavad kitsaskohad, mida täiendava tulu abil lahendada.