Vabadusvõitlejad otsivad metsavendade matmiskohta

Mati Vendel Foto: Karl Jakob Toplaan/Saarte Hääl

"Tänavu möödub 80 aastat traagilisest sündmusest, millest kaotasid elu kaks ennast metsas varjanud noort meest Pärsamal. Seda, kuhu nad on maetud, võib vaid oletada, kuid aktiivne töö nende matusepaiga leidmiseks käib, et sängitada nad kodukalmistu mulda. Siinkohal palun inimeste abi nii matmiskoha leidmisel kui ka laiemalt metsavendadega seotud mälestuse jagamisel," kirjutab Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu juhatuse liige Mati Vendel.

Pärast Eesti vabariigi taasokupeerimist Nõukogude vägede poolt 1944. aastal jätkasid metsavennad relvastatud võitlust okupatsioonirežiimi vastu veel kümmekond aastat. Toonaste metsavendade koguarv Eestis oli umbes 14 000.

Kuid mis juhtus Villsaartega? Nõukogude okupatsiooni julgeoleku 1945. aasta 2. novembri nn operatiivettekande nr. 257 kohaselt toimus Saare maakonnas, Pärsama vallas Koordi talus tulevahetus. Hävituspataljoni staabiülem leitnant Maikovile laekunud andmete järgi varjasid end Koordi talus kaks relvastatud metsavenda.

Miilitsa piirkonnavolinik Traumani juhtimisel piiras hävituspataljoni grupp talu ümber. Metsavendade kinnipidamisel osutasid metsavennad relvastatud vastupanu. Tulevahetuses mõlemad metsavennad tapeti, surma sai hävituspataljoni võitleja Maidla.

Tapetud metsavendadena tuvastati Mihkel ja Aleksander Villsaar, kes püüdjate jaoks olid aktiivsed „Omakaitse” liikmed.

Relvastatud kokkupõrge

EKP Saaremaa Komitee 1945. aasta 2. novembri teates on kirjas, et seni levitati ainult kuulujutte bandiitidest selles piirkonnas, kuid 22.oktoobril toimus Pärsama vallas kokkupõrge hävituspataljonlaste ja bandiitide vahel. Üs hävituspataljonlane ja kaks bandiiti said surma, kolm-neli bandiiti jooksid laiali.

Surma said 25aastane Aleksander Villsaar, elukoht Mätja küla Torni talu, ja 27aastane Mihkel Eduardi poeg Villsaar, elukoht Kõnnu küla Lanni talu. Taluperemehe pojad, keda isa varjas ja toitis.

Pole andmeid selle kohta, kas pääsenud olid kohalikud talumehed või end varjavad metsavennad, kuid metsavend Harald Algpeuse 1946. aasta tunnistuses on kirjas, et Elmar Ilpi hüüti Nihatumeheks.

Ei tea, kas Ilp viibis nende hulgas või mitte, kuid viimane tundis 1948. aasta novembris huvi nende vastu, kes osalesid Villsaarte tapmises 1945. aastal.

Tõre külas Pärsama vallas Aleksander Selge talus kuulas Elmar Ilp üle kohalikku hävituspataljoni liiget Jää Aleksandrit, kes tunnistas, et osales selles haarangus, kuid oli oma grupiga sündmuskohast eemal. Jää teatas Elmar Ilpile, et Villsaarte tapmises osalesid Priidu Teder ja Aleksander Trauman. Karistuseks andis Ilp talle keretäie ja käskis Jääl oma relv kohalikku hävituspataljon staapi ära viia ja kirjutada lahkumisavaldus, mida viimane tegi.

Tol ajal Nihatu külas Nuudi talus elanud Luule meenutab, et oli kasuõega naabrite juures Koordi talus linapunumise talgutel. Oli juba pime, kui Koordi koplis läks laskmiseks. Lahing oli suur ja tulistamist palju, meenutab Luule, üks kuul sattus naabri, Reediku sahvri aknasse. "Meid käsutati rehetuppa, öösel saatis miilits meid koju Nuudi tallu. Mäletan, et öö oli väga valge." Hommikul viidi kõik talgulised Leisi, Penu sauna ülekuulamisele.

Mehed maetud põllu äärde

Mihkel Villsaare õe Leida mälestuste kohaselt oli neil suur peres, kaheksa inimest, neist kuus last. Oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Isa ja poisid olid pillimehed ja kogu pere lauluinimesed. Eriti vend Mihkel olnud väga hea poiss, kuid tema elu oli lühike, ütleb Leida. Olid pealekaebajad ja mõrtsukas, kes elab siiani linnas, Mihkel saanud kohe surma, aga teist haavati kõhtu ja oli kaua vaevas. Mehed maetud surmasaamiskohast mitte kaugele põllu äärde. Koht oli valvatud kaua aega. (Linda meenutused 1994 aastal).

On teada, et militsionäär Trauman oli toonud mingi aeg raskelt haavatud metsavenna Pärsama valla juurde pritsikuuri, mees palunud juua, aga Trauman oli teda peksnud ja mõnitanud, kuni viimane suri. Kas oli tegemist Aleksander Villsaarega – ei tea.