/nginx/o/2022/09/28/14861469t1h3012.jpg)
/nginx/o/2015/10/28/12080763t1h253c.jpg)
Neh Muhus ju tiadupärast ikka küinlapäe oo viimne jõulupüha eluaa oln. Aga mõni va kiisikas ikka tahab pühasid pitkemaks venita. Ja arvab, et jõulud ep sua küinlapäävaga üht viel otsa.
MUHU UUDISSED ⟩ Kargame Kapile
Ja siis oo sõukstel üheteese järges viel ühna robikond päävi, mis tuleb äe pidada kenaste. Oo küinlalühtripäe ja siis oo küinlalühtrijalapäe ja siis oo küinlalühtrijalakabjapäe ja küinlalühtrijalakabjaravapäe ja küinlalühtrijalakabjaravanaelapäe ja küinlalühtrijalakabjaravanaelanäsapäe. Ja katsugu kiegid viel ütelda, et muhulased ep viisi kõiki sõnasid ja tähtesid äe ütelda ja tegavad selletaudi jutu lühemaks. Kui ikka taris pühasid pidada oo, siis lapitse sedaviisi, et kas aa kiel sõlme. Mõndas kantis ollid nie nimed tükkis teistmuodi ja jäda vielgid pitkem. Juu sie sest sõltus, millal kuskil külas õlled otsa said. Aga äkist ikka siis luuvalupäävaks oo kõik okurootis ja pühad otsas. Naesed igatahes lõpetasid omad pühad pühabe küinlapunaga äe ja said palged kenasti õõgama.
Hellamoa roamatukogu õikab, et selle kuu ühetähe jutud tuleks kirjuda D- või E-tähega. Muidu kord oo nõuke samma kut minevas kuus. Kui so jutt, olga kui pitk või lühike tahes, oo valmis, siis katsu miskitpidi Hellamoa roamatukoguse edasta. Isegid televonniga suab ja e-postiga ja.
Hellamoa roamatukogul oo uus näitus kua nüid jälle ülal. Suab nähe ja uudista saa vuastaseid ja vielgid vanamaid ruamatumi, mis muhulastel kodu tuas või aitas riiulite pial seisvad. Viiesaa vuastasi põln võtta kuskilt. Ja kas muhulastel nie kõege esimesed üldse olemas ollidkid. Kisse neid uisuga üle väena vädas nii kangest.
Mineva nädali olli Talina linnas sur kange turismimess. Meite Muhu suare delagatsiooni tundis kole easte ää. Annika, Meelis ja Evely ollid kõik surte vägevade maasikapildiga luusadega. Neh ikka sie meite juubelivuasta maasikas olli teestel rindte pial. Ise nii uhkete muikus nägudega ja pakkusid rahvale silku ja leiba kua masu.
Ja selle nädali Muhu külast kua. Tähestikkus järge pidades oo nüid kord Kapi küla käe. Kapi küla oo tekkin 19. sajandi teises pooles, kui õigeusku minejatele maid jägati. Osad pered oo metsas ja osad põllu jaares. Ise nad üidvad kua metsatagused ja põldte tagused. Kapil elab kirjade järge kakskümmend kuus inimest. Ja ühessatesn nendest oo paiguldased. Ennemalt oln sial viistesn majapidamist, nüid oo kaks juure tekkin viel. Vat sõuke kena munuke küla oo.
Ei neh, olge siis munuksed!