Paraku jättis president Karis seaduse sellisel kujul välja kuulutamata, kuna see polevat kooskõlas põhiseadusega, rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet.
President põhjendas oma seisukohta sellega, et pole arusaadav, miks ei ole maksuvabastuse puhul määrav mitte vajadus sõidukit kasutada, vaid see, kas sõidukit peab ümber ehitama või kohandama.
Paraku tähendab see mittetulundusühingule Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, et aastas tuleb hakata tasuma üle 500-eurost automaksu. See on väga suur kulu, arvestades, et möödunud aasta suvest pole SPIK Saaremaa valla lepingupartner sotsiaaltranspordi teenuseosutajana, vaid pakub transporti üksnes individuaaltellijatele ja selles osas, mida kohaliku omavalitsuse sotsiaaltransport ei taga. Mullu poole aastaga kasutas SPIK-i invatransporti 25 inimest.
Ilmselt on SPIK sunnitud automaksu tõttu oma teenuse hinda tõstma. Kuidas võtavad hinnatõusu vastu puuetega inimesed, kelle rahakott niigi õhuke? Optimismiks vist põhjust pole.