Kuidas 2. tüüpi diabeeti paremini kontrolli all hoida?

Insuliinisüst Foto: Shutterstock

"Eestis on diabeedi levimus erinevate andmete põhjal 7–8% täiskasvanud elanikkonnast. Valdav osa neist põeb 2. tüüpi diabeeti, millel on küll geneetiline eelsoodumus, aga mis on tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega suuresti kontrollitav," kirjutab diabeedispetsialist ja toitumisterapeut Maarja Randväli.

2. tüüpi diabeet tekib siis, kui keha rakud muutuvad insuliini suhtes resistentseks – insuliini toime nõrgeneb, põhjustades veresuhkru taseme tõusu. Haiguse riskifaktorid on pärilikkus, ülekaal, kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase. Lisaks on soodustavaks teguriks ka vanus – tavaliselt tekib haigus üle 45-aastastel inimestel.

Haiguse diagnoosi ja ravi määrab raviarst, kelleks võib olla nii perearst kui ka endokrinoloog. Saaremaa elanikel on võimalik saada diabeedialast tuge Kuressaare haiglast. Lisaks jagab Saaremaa diabeediselts infot kõigile abivajajatele ning korraldab diabeeti põdevatele inimestele ühistegevusi ja koolitusi, mis aitavad silmaringi avardada. Seltsil on Kuressaare haiglas avatud teabetuba, kus pakutakse praktilist abi ja nõustamist diabeediga toimetulekuks ning elukvaliteedi parandamiseks. Seal jagatakse ka abivahendeid ja õpetatakse nende kasutamist.

Glükoosisensor toetab diabeediga toimetulekut

2. tüüpi diabeedi puhul on olulisel kohal tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamine, passiivse elustiili vähendamine ja regulaarne veresuhkru kontrollimine. Diabeedi ravi eesmärk on hoida veresuhkur optimaalses vahemikus, et vähendada südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid. Tugevad veresuhkru kõikumised põhjustavad kahjustusi veresoontes ja närvides. Pidev veresuhkru jälgimine aitab vältida tüsistusi.

Selleks, et diabeeti põdevad inimesed mõistaksid, kuidas erinevad tegurid nende veresuhkrut mõjutavad, on heaks abimeheks sensortehnoloogia. Alates sellest aastast on 2. tüüpi diabeeti põdevatel inimestel, kellel on püsiv insuliini defitsiit ja raviskeemiga määratud lühitoimeline insuliin, tervisekassa poolt kompenseeritud pideva glükoosimonitooringu seade.

Käsivarrele või kõhule paigaldatud sensor mõõdab veresuhkrut iga viie minuti tagant ja saadab näidud Bluetooth-ühenduse kaudu nutitelefoni või spetsiaalsesse vastuvõtjasse. Eestis enim kasutatav Dexcom ONE+ seade võimaldab veresuhkru taset ööpäevaringselt reaalajas jälgida ning soovi korral jagada oma näitusid ka lähedastega, pakkudes neile suuremat turvatunnet. Glükoosisensoreid saab soodushinnaga osta digiretsepti alusel, mille väljastavad endokrinoloogid ja sisearstid.

Tervislik eluviis aitab hoida veresuhkrut optimaalsena

Diabeeti põdeva inimese toiduvalik peab olema mitmekülgne ja tasakaalustatud ning sisaldama õiges vahekorras nii süsivesikuid, rasvu kui ka valke. Kiudaineid tuleks tarbida vähemalt 25–35 g päevas. Kiudainerikkad toiduained aeglustavad süsivesikute imendumist ja glükoosi vabanemist vereringesse, mis aitab stabiliseerida veresuhkru taset.

Tervise Arengu Instituut on loonud toidu koostise andmebaasi, kust on võimalik näha, mida üks või teine toiduaine sisaldab. Samuti on soovitatav kasutada TAI loodud Nutridata toitumisprogrammi, mis võimaldab pidada toitumis- ja liikumispäevikut. Toitumispäevikut saab kasutada koos glükoosisensoriga – neid kombineerides on hea võimalus hinnata ja analüüsida, millised toidud tõstavad veresuhkrut.

Väga oluline on ka vähendada istuvat eluviisi, kuna kehaline passiivsus tõstab veresuhkrut. Päevas tuleks teha vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut.

Rasvumine on 2. tüüpi diabeedi puhul samuti üsna tavaline ja diagnoosi saades tuleb sellega kindlasti tegeleda. Kehakaalu langetamisel on palju positiivseid mõjusid, näiteks parandab see insuliinitundlikkust, sest liigne keharasv põhjustab põletikku, mis mõjutab insuliini toimimist negatiivselt.

Ka vaimse tervise probleemid võivad veresuhkru taset mõjutada ning suurendada riski tüsistuste tekkeks. Seetõttu panen südamele, et ka vaimse tervise muredega peab pöörduma oma raviarsti või õe poole, kes saab vajadusel edasi suunata. Diabeeti põdevad inimesed ei pea oma haigusega ennast üksi tundma, vaid võivad rääkida oma muredest enne, kui need kuhjuvad ja muutuvad suuremaks.

Diabeetikud on oodatud koolitusele

17. märtsil kell 12–14.30 toimub Kuressaare haigla konverentsisaalis koolitus "Tervislik elustiil ja glükoosisensor", kuhu on oodatud kõik 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed ja nende lähedased.

Koostöös Saaremaa diabeediseltsiga toimuva koolituse esimeses osas räägib diabeedispetsialist ja toitumisterapeut Maarja Randväli diabeedist ning tervisliku eluviisi tähtsusest. Teises osas osas tutvustatakse pideva glükoosimonitooringu süsteemi Dexcom ONE+ – kuidas sensor aitab glükoositaset jälgida ja paremini reguleerida. Kohapeal on ka võimalus mõõta veresuhkrut, tutvuda glükoosisensori paigaldamisjuhistega ning küsida nõu spetsialistidelt.