Allar Jõks: praamipileti hinnakujunduse reeglid ei ole põhiseaduspärased

Parvlaev Tõll Kivastu sadamas. Foto: Karl Jakob Toplaan/Saarte Hääl

Endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangul on praamiveo pileti hinna kehtestamise praegune kord põhiseadusega vastuolus.

Mittetulundusühingu Õiglane Praamiliiklus korraldatud pressikonverents esitletakse täna õiguslikku ja sotsiaalmajanduslikku analüüsi praamitasu tegelikust mõjust suursaarte elanikele. Loe analüüse siit ja siit

Pressikonverentsil viitas juriidilise analüüsi koostanud Soraineni vandeadvokaat Allar Jõks tõsiasjale, et hinnakujunduse mõju saarte elanikele pole piisavalt analüüsitud ning puuduvad selged seadusest tulenevad kriteeriumid.

„Seda, kuidas üleveotasu mõjutab Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtlust, hariduse või eriarstiabi kättesaadavust, ei ole keegi tegelikult hinnanud,” märkis Jõks. Tema sõnul põhinevad olemasolevad hinnad pigem oletustel kui selgelt määratletud alustel. „Selle hinna oleks võinud sama hästi lakke vaadates määrata,” lisas ta.

Hinnakujundus peab olema õiglane ja läbipaistev

Jõks rõhutas, et tegemist ei ole tavalise turupõhise teenusega nagu kommertsliin Tallinna ja Tartu vahel. „Praamiveo tasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus. See ei ole sama mis Luks Expressi pilethind, mille ettevõtja ise kehtestab,” selgitas ta. „Riigi kehtestatud tasu peab vastama põhiseaduse § 113-le, mis reguleerib maksude ja muude koormiste kehtestamist.”

Tema sõnul annab praegu kehtiv ühistranspordiseadus ministrile õiguse määrusega hind kehtestada, kuid ei sisalda ühtegi konkreetset kriteeriumi, mille alusel see hind kujunema peaks.

„Seadus ei sätesta, kui palju tuleb hindade muutmisest ette teatada, milline on võimalik hinnalagi või kas üldse on mingi alam- või ülempiir,” tõdes Jõks.

Ta leidis, et ilma seadusliku aluseta ei ole võimalik tagada, et hinnakujundus oleks õiglane ja läbipaistev.

„Kui metoodika ja mehhanism, mille alusel pileti hind kujuneb, ei vasta põhiseadusele, tulebki järeldada, et see on põhiseadusega vastuolus,” ütles Jõks kokkuvõtteks.

Süsteemis puudub selge loogika

JP Economics juht ja konkurentsiameti endine järelevalvejuht Juhan Põldroos esitles pressikonverentsil sotsiaalmajanduslikku analüüsi, mille kohaselt seab praamiveo hinnakujundus saarte ettevõtlusele ebaproportsionaalse koormuse ning selle aluseks puudub läbipaistev metoodika.

„Majanduslik ja õiguslik vaade viivad siin tegelikult samale järeldusele – süsteemis puudub selge loogika,“ ütles Põldroos, viidates sellele, et praamihindu kehtestatakse viisil, mis ei vasta professionaalsele hinnaregulatsiooni praktikale.

Tema hinnangul ei ole kehtestatud hindadel ühtset metoodikat ega arvestata nende mõju suursaarte majandusele.

Põldroos märkis, et transpordiühendus saartele on objektiivselt keeruline ning reisimine Saare- ja Hiiumaale on teiste Eesti maakondadega võrreldes kõige kulukam ja aeganõudvam.

„Keskmine teekond Kuressaarde teistest maakondadest on 250 km ja võtab aega üle nelja tunni. Kahe autoriga reis on kuni 2,5 korda kallim kui mujal Eestis,“ selgitas ta.

Analüüsi põhjal ei kehtestata pileti hindu mitte järjepidevalt ja läbipaistvalt, vaid harva ja seejärel järsult.

„Näiteks 2020. aastal tõusis hind 43 protsenti. Sellised hüpped ei ole kooskõlas majandusliku loogikaga ja muudavad ettevõtjate jaoks ärikeskkonna ettearvamatuks,” ütles Põldroos.

Tema sõnul on hinnatõusud sageli ette teatamata ning see muudab investeerimisotsused riskantseks.

„Kui sul on plaan ehitada hotell Saaremaale, ja paar kuud enne avamist tõusevad transpordikulud neljakümne protsendi võrra, on see ettevõtjale suur šokk,” selgitas ta.

Põldroosi sõnul kohtlevad erinevad transpordisektorid saari ebaühtlaselt. Võrdluses tõi ta välja Elroni, mille piletitulu katab väiksema osa tegevuskuludest kui praamiliinidel.

„Riik toetab rongiliiklust rohkem kui praamiliiklust, kuigi majanduslik põhjendus selleks puudub,” ütles Põldroos, lisades, et samal ajal teenib praamifirma TS Laevad kasumit, mida raudteefirma Elron ei suuda.

Kokkuvõttes rõhutas Põldroos vajadust kehtestada läbipaistvad ja majanduslikult põhjendatud reeglid.

„Praamiliiklus ei ole luksus, vaid osa riigi maanteevõrgust – ja seda tuleks ka nii käsitleda,” lausus ta.

Mittetulundusühingu Õiglane Praamiliiklus juhatuse liige Tarmo Sumberg rõhutas pressikonverentsil, et praamipileti hind ei ole ainult logistiline ega poliitiline küsimus, vaid otseselt seotud ettevõtluse elujõulisusega suursaarte piirkonnas.

„Saarte ettevõtjatel on lisakulu, mida mandriettevõtjatel pole,“ selgitas Sumberg. Tema sõnul seab see ettevõtjad saartel ebavõrdsesse olukorda, kus konkurentsis püsimine eeldab pidevat kokkuhoiupoliitikat.

„Kui tahame ellu jääda, tuleb see lisakulu kompenseerida muude kulude arvelt – ja kõige sagedamini tähendab see tööjõukulude vähendamist,“ ütles ta.

See omakorda mõjutab otseselt palgataset ja töökohtade kvaliteeti saartele jäävatel inimestel.

„Kui sul pole võimalust maksta konkurentsivõimelist töötasu, siis ei saa ka oodata, et noored jäävad saarele või et kvalifitseeritud tööjõud üldse siia tuleks,“ märkis Sumberg.

Tema sõnum oli lihtne: kui riik ei suhtu üleveo korraldusse kui infrastruktuuri osasse, tekib mitte ainult ebavõrdsus, vaid ka reaalne oht saarte ääremaastumisele.

„Seda ei saa lahendada vaid piletihinna langetamisega, vaja on läbimõeldud ja stabiilset hinnapoliitikat, mis arvestab piirkondlikke eripärasid,“ rõhutas ta.

Tunnistame, et silda ei tule kunagi! 

Sumberg nentis, et saarte ühenduvuse küsimust ei saa lahendada illusioonidega, vaid vaja on sisulisi samme. „Minu arust tuleks nüüd ausalt tunnistada, et seda silda Saaremaale ei tule. Ei maksa üles ehitada ootusi, mis ei ole realiseeritavad,” ütles ta pressikonverentsil.

Sumbergi sõnul usuvad inimesed endiselt, et mingi hetk võib sild päästa saarte ühendusprobleemi, kuid see ei ole tema hinnangul enam realistlik.

„Tänapäeval leidub veel neid, kes arvavad, et kui ükskord see sild tuleb, lahendab see kõik. Tegelikult peaksime juba ammu aru saama, et sellist silda ei tule,” lausus ta.

Sumberg teatas, et MTÜ on esitanud ametliku pöördumise peaministrile ja temaatikaga seotud ministritele, milles nõutakse praamiveo tasude sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi läbiviimist.

„Me soovime, et riik võtaks selle teema tõsiselt käsitlusse ja alustaks mõjuanalüüsiga, mille põhjal saaks teha ka vajalikud õiguslikud muudatused,” selgitas ta.

„Selleks on vaja dialoogi ja konkreetseid samme. Diskussioonist üksi ei piisa,” lisas Sumberg, kutsudes üles poliitilist vastutust võtma ja teema prioriteetseks seadma.